horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsiseturundustestidusutlusedveebi eksklusiiv

Naised on Veenuselt ja mehed Marsilt

Sel hommikul, mil ma sündisin, sadas rahet,“ ­lausus naine, rohkem iseendale kui teda ignoreerivale kaaslasele. „Mh?“ tegi mees mõne aja pärast. „Ütlesid sa midagi?“*

Rahel istus, käed süles, auto kõrvalistmel ja vaatas vaikides aknast välja. Külma klaasi tagant libisesid katkematu müürina mööda männitukad, vaheldumisi kasesalude ja üksikute kuuskedega. Rahel tundis pikast päevast roidumust. Ta lükkas kingad jalast ning nõjatus mugavamalt istme nahksele seljatoele.
„Räägi minuga,“ ütles ta Oliverile.
„Noo, kas me ei saanud siis tänasel konverentsil juba piisavalt räägitud?“ Oliveri kitsastele punastele huultele sugenes põgus muie, kuid Rahel teadis, et see oli sama jahe ja emotsioonitu nagu mees isegi.

Mees nagu unistus
Ta keeldus mõtlemast jaheduse põhjusele. Oliver oli temaga ja muul polnud tähtsust.
„Ma olen väsinud tööjuttudest. Räägi midagi muud. Kuidas su or­hideed elavad?“
Orhideed olid Oliveri üks vähestest nõrkustest, kui tal neid muidugi üldse leiduski. Oliver oli igas mõttes tugev, sihikindel ja võitlejaloomusega. Tõeline juhitüüp, kelle arvamustega tuli arvestada ning kelle visioone olulisteks pidada.
Viimane, mida Rahel oleks osanud oletada, oli ette kujutada seda nõelasilmast tulnud meest umbses kasvuhoones pirtsakate ja habraste taimedega mässamas. Oliver ei kulutanud kunagi oma hinnalist energiat millelegi, millel ta ei näinud mõtet olevat või mis kiiret tulu ei tõotanud. Kõik tema maailmas oli kindlapiiriline ning paigas. Lisaks sellele nägi Oliver oma neljakümne kolme eluaasta juures põrgulikult nägus ja atraktiivne välja. Hästi teeniv, hea huumorimeele ja laia silmaringiga, intelligentne, puhas, laitmatu maitsega ning viisakas – igas mõttes Raheli unistus.
Vastamise asemel võttis mees telefoni ning hakkas pöidlaga midagi tippima. Helendav ekraan heitis ta näole sinaka kuma ja joonistas ümbritsevas hämaruses välja tema kõrge lauba, sirge nina ning otsusekindla lõuajoone. Mees näis oma tegevusse sedavõrd süvenenud, et naine loobus juba eos oma katsest küsimust korrata. Selle asemel tõi ta kuuldavale allasurutud ohke ja suunas taas pilgu aknast välja. Rahel teadis, et tema puhtnaiselik soov mehel teda oma juttudega lõbustada lasta ja ise seeläbi tema tähelepanu keskpunktis kümmelda, oli naeruväärne. Rahel ei osanud Oliveri paigutada mingisse illusoorsesse rolli, mida salamisi endale ette kujutas. Ta võis saada ainult selle, mis Oliverile sobis. Naine pidi ise hakkama saama – oma tujude, tunnete, kahtluste, piinade ja kiindumusega – nõnda nagu alati. Sellegipoolest oli Rahel õnnelik ja rahul. Üks pool ongi suhtes alati saaja ja teine andja, meenutas ta endale ning tal polnud midagi andjaks olemise vastu.
Nende suhe oli arenenud tasapisi ning püsinud pikka aega siivsalt tööalasel pinnal. Rahel teadis, Oliver vajas teda – ta läbinägelikkust ja analüüsivõimet, head inimestetundmist. Seda viimast näis mehel vahel vajaka jäävat ning taolistel puhkudel toetus ta meelsasti naise vaistule ja arvamusele. Nõnda, nagu nad sobisid tööalase tiimina, sobisid nad ka voodis. Oliver oli kirglik ja hooliv armastaja ning külvas Rahelisse ekstaatilist õnneuima.
„Kas tead, et sel hommikul, mil ma sündisin, sadas rahet?“ lausus naine korraga millegipärast, rohkem iseendale kui teda ignoreerivale kaaslasele.
„Mh?“ tegi mees. Ta tähelepanu püsis ikka veel helendaval ekraanil ning korraks läbis naist kadedusesööst, et see tilluke tehnikavidin temalt mehe hinnalise tähelepanu röövis. Ent siis sai sõnum saadetud ja mees pööras oma põletavad suitsuhallid silmad taas temale. „Ütlesid sa midagi?“
„Kõigest seda, et mu sündimise hommikul sadas rahet. Juunikuus. Kas pole veider? Selle järgi panigi ema mulle nime.“
„Kena kuulda. Kas viskan su Õismäele?“
Seegi oli nii Oliveri moodi – mitte minna kaasa Raheli unelemisele ahvatlevate teemadega, vaid meelekindlalt püsida asisel pinnal, nagu oleks see ainus võimalus säilitada sisemine tasakaal ja eneseväärikus.

Kiiri Saar

Jätkub ajakirjas Saatus & Saladused...

0 kommentaari Lisa kommentaar