5 Seconds Of Summer, "Youngblood", Capitol
Parajalt tobeda nimega 5 Seconds Of Summer (5SOS) on Austraalia pop-rokkbänd Sydneyst, kes sõna otseses mõttes YouTube keskkonnast üles nopiti.
5SOS-i moodustasid aastal 2011 laulja Luke Hemmings, bassist Calum Hood ja kitarrist Michael Clifford. Kes muide käisid kolmekesi samas kristlikus koolis.
Peatselt liitus bändiga ka trummar Ashton Irwin. Täpsustuseks, kõik neli kirjutavad ise muusikat, mängivad pilli ja laulavad. Hoodi kohta on täiendavalt teada sedagi, et enne muusikuks hakkamist oli ta andekas jalgpallur!
"Tean neid küll. Nad on Eestiski (kahe aasta eest Saku Suurhallis, vägev show ajanud fännid täiesti pöördesse - autori märkus) esinemas käinud. See, 5SOS, on nii tiinekate värk. Kui selle plaadiga mulle külla tuled, viskan sind kohe uksest välja," hoiatas ette hilistes kahekümnendates naabrinaine, kes tänapäeva väljamaisel popmuusikal teraselt pilku peal hoiab.
Kuigi muuhulgas on 5 Seconds Of Summerile omistatud näiteks rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud väljaande NME Award auhind kui halvimale bändile üldse, pole asi tegelikult sugugi mitte nii hull. Noored mehed suudavad kokkuvõttes teha küllaltki mõnusat ja kaasahaaravat meloodiarikast muusikat, mis kujutab endast omapärast täpselt kalkuleeritud segu pop rockist, pop pungist ja power popist.
Juuni keskel ilmunud "Youngblood" on arvult nende kolmas stuudioalbum. Nagu varasemaidki, on sedagi juba saatnud tohutu (müügi)edu, nagu niuhti esikohale platseerumine kasvõi USA Billboard 200 plaaditabelis! Loomulikult kängurude ja AC/DC maaltki nüüd kõrgeim asetus - karjääri alguses polnud nad kodumaal sugugi populaarsed.
Bänd semutseb teadupoolest teisegi ülieduka ja veelgi kuumema poistebändiga, nagu seda One Direction kahtlemata on. Kuid kui 5SOSi nendega võrdlema kiputakse ja nagu aru saada võib, tehakse seda sageli, siis saavad noormehed väga kurjaks. Ja muidugi eitavad igasugust sarnasust!
Muide bändiliikmete endi iidoliteks on neopunkansambel Green Day ja nende album "American Idiot"
5SOS värske plaadi esindussingliks valiti esmalt "Want You Back", seejärel aga nimilugu, mis tegelikult ongi üksjagu huvitavam.
Kuid esimese kuulamisringi järel tõstaks plaksti esile pigem "Valentine´i", samuti põneva ülesehitusega "Talk Fast´i" ja kergesti sütitavat "Moving Along´i".
Omamoodi tore fakt on, et ümbrisel teavitatakse kuulajat halva kõnepruugi kasutamise eest! Nende loominguga paremini kursis olev tuttav eestlanna, muigas selle peale, kinnitades, et "kaks roppu sõna on ehk terve plaadi peale"...
"Youngbloodi" deluxe väljaandelt leiab standartsega võrreldes kolm lugu rohkem.
Hinne: 7/10
Ülo Külm