Aigar Vals, "Imperaator" Aigar Vals/Vastupandamatu
Vägagi omanäoline alternatiiv/indiemuusika plaat, mille valitud palu õnnestus kuulata esmalt kusagil kuu-paar tagasi R2-e menukas saatesarjas "Rahva oma kaitse".
Esmased mõtted seoses Aigari “Imperaatoriga” – süvenemist nõudev detailiderohke alternatiivne muusikavoog.
Varasemast on teada, et Aigar Vals on trummarina mänginud eksperimentaalses popansamblis Badass Yuki ja post-punk grupis Junk Riot, tuuritades nendega läbi Venemaa.
Kahe aasta eest ilmus Aigari debüütalbum "End Game" ning tänavu suvel lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia animatsiooniosakonna magistriõppe muusikavideoga "Treehouse Cult". Selle kohta on õige peenelt öeldud, et psühhedeelne deepdream ja loo enda leiab mõistagi ka sellelt albumilt.
Septemberi keskel välja antud "Imperaator" on lühike plaat – 13 lugu. Kuulamist vaid veidi üle poole tunni. Esmakuulamisel on raskesti seeditav, tundub loomult kummaline ja keeruliseks keeratud, vahest liigse improviseerimisega, liialt julgelt eksperimenteeriv. Kuid selle kõigega harjub ruttu ära ja asi hakkab vastu ootusi meeldima. Kõik kokku värvub omamoodi võluvaks, erinevate stiilide rahulik voolamine, ühtesegunemine. Võiks öelda isegi, et paiguti täiesti rahustava toimega.
"Imperaatorit" tuleks(ki) ilmselt võtta kui ühtset tervikut, mitte eraldi lugude kaupa arvustada. Niipalju muidugi huvilistele-austajaskonnale teadmiseks, et loost "Age Of Kinks" on tehtud ka videoklipp.
Ja pala "27 Club" vihjab selgelt Aigari sünnipäevale, muusik sai hiljuti 27-aastaseks.
Tegu on autoriplaadiga: "Imperaatoril" on kogu lüürika ja muusika kirjutanud Aigar Vals ise. Ka erinevaid muusikainstrumente mängib ta siin praktiliselt üksi. Erandina kaasab lugudes "Cinematic" ja "Silk Road" oma venna Argo Valsi, kes kitarriga toimetab. “Sugulaste värk” - fotod plaadiümbrisel on teinud Aigari õde Maris Tomba. Mis esikaande ja kujundusse puutub, siis jääb kaunis tagasihoidlikuks, ostma pigem ei meelitaks.
Kokkuvõttes. Kuigi mitte laiatarbekaup, siis trenditeadlikele alternatiivikutele, tudengitele-hipsteritele, Telliskivi Loomelinnaku rahvale, peaks kogu see “Aigari värk” rõõmsat põnevust pakkuma.
Hinne: 6/10
Ülo Külm