horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundussuhtedtestidusutlususutlusedveebi eksklusiiv

Aile Alveus Krautmann: “Unistada tuleb suurelt!”

Ansamblitest Antsud ja Etnopatsy tuntud lauljatar Aile Alveus-Krautmann (34) on mitmekülgne naine, kes on andekas mitmel alal. Ta teeb postitantsu, pilatest ja ratsutab ning laulab. Aile kirjutas ka muusikali, milles tal endalgi kandev roll.

Kui Ailet ja tema graatsilist liikumist vaadata, siis tahaks just tema käe all koolitatud saada. Aga Aile pole alati olnud nii julge, enesekindel.
Ta on olnud pikalt koolikiusu ohver ja selle tõttu palju kannatanud. Õnneks on naine valinud ohvrirollist välja astumise ja saanud selleks, kes ta praegu on – säravaks naiseks.

Kuidas sinu naiseks kasvamine käis? Kas läbi raskuste?
Puberteedieas oli mul keeruline, sest olin alati suure kondiga nagu öeldakse. Otse öeldes ülekaaluline. Mind noriti üksjagu. Seetõttu mul oli koolis ebameeldiv käia, veetsin väga palju aega hoopis tallis loomade seltsis, nemad olid minu päästjaks sel ajal.
Oleksingi võib-olla peaaegu kooli pooleli jätnud, ei tahtnud sinna kiusamise pärast üldse minna, aga siis sattusin kogemata vaatama Linnahalli muusikali Danz der Vampire ehk „Vampiiride tants” eelesietendusele. Vaatasin selle muusikali ära suu ammuli ja olin müüdud.
Teadsin, et pean kunagi kirjutama muusikali ja seetõttu ma ei tohi kooli pooleli jätta. Ma arvan, et see päästis mu.

Kuidas nüüd end nii heas vormis hoiad?
Kaalu alanemine on tulnud minul peale mõlema lapse sündi väga loomulikult. Esiteks see, et olen rohkem kodus. Mul on olnud aega rohkem kokata, häid ja mõnusaid koduseid roogasid.
Mulle on alati väga meeldinud liikuda, nii jalutada kui joosta vankriga, lapsega koos saab trenni teha. Pilatest olen ka teinud loomulikult, see aitab ka kõhul tagasi tõmmata peale sünnitust.
Minul on veel kasuks tulnud see, et mul on kaalutõus tihti olnud seotud hormoonidega ja peale lapse sündi on need olnud ideaalselt paigas.
Nii et naised, kes teevad trenni ja omast arust söövad ka hästi, aga kaal alla ei lähe, neil tasuks kontrollida, kuidas on olukord hormoonide poolel.

Tegeled ju ratsutamisega ka. Kuidas sellega praegu on?
Just enne koroonat olid hobused sellises olukorras, kus nad läksid pensionile. Minu põhihobune Dominant oli  minuga olnud juba seitseteist aastat ja tal oli aeg minna kergemale elurütmile. Võtsin ta väiksest varsast peale, ta oli orb, kasvatasin ta üles. Minu elus ka toimus nii palju – laps oli väike, keeruline oli koguaeg tallis käia. Seetõttu tuli selline elumuudatus, et olen esimest korda üle väga-väga pika aja seisus, kus mul ei ole oma hobust hetkel. Eks kunagi jälle. Praegu käib ratsatrennis minu suurem poeg, seega siiski pääsen talli vähemalt kord nädalas.

Mille kõigega sa veel tegeled?
Olen lapsest saati muusikaga tegelenud. Õppisin Tallinna Muusikakeskkoolis, edasi läksin Muusika -ja teatriakadeemiasse, õppisin heliloomingut Rene Eespere juures, magistrikraadi tegin koolimuusikas. Seetõttu olen vahepeal ka koolis muusikaõpetaja ja dirigendina töötanud.
Mul on oma pilatesestuudio Nõmmepilates. Koolitan treenereid. Kõige tähtsamad tegevused minu jaoks ongi pilates, tundide andmine. Paar aastat olen tegelenud ka postitantsuga, kuigi see on pigem fitness suunaline. Polefitness nimeline ala. See on eksootilisest tantsust väga erinev. Lisaks olen aastaid dirigeerinud koori. Mul on olnud mudilaskoor, lastekoor, väga kauaaegne segakoor Räimekoor, kellega oleme korduvalt laulupeole pääsenud. Hetkel nad kõik puhkavad, sest olen lapsepuhkusel. Mul on kaks last, üks on kaheksa aastane, teine saab kaheseks.
Minu jaoks oluline on ka minu bänd, Antsud. Nendega oleme aastaid koos muusikat loonud. Möödunud sügisel tuli meil kolmas plaat välja.

Kirjutasid ka muusikali. Millest selline idee?
Jah, tegemist on esimese folkmuusikaliga Eestis, pealkiri “Üle vee - Leigri lugu”. See sündis pop-folk tantsurühma Uppsar ja ansambli Antsud koostöös. Lavastaja on Eneli Rüütli, koreograafid Eneli Rüütli, Simo Kruusement, Märt Agu, Diana Senkel, Edda Prillop ja muusika ansambel Antsud.
See oligi nende, Uppsari poolt, tellimuslavastus oma kümnendaks juubeliks. Mina kirjutasin libreto, sest olin sellisest väikesest projektist – väike on muidugi vähe öeldud – unistanud väga kaua.
Oli viimane laulupidu, olime Räimekooriga osalemas, bändiliikmed Antsudest olid ka kõik kooris laulmas, sealt on see bänd ka kunagi välja kasvanud. Bändi bassimees Andri on aastaid tegelenud rahvatantsuga ja osales ka tantsupeol. Kui pidu sai läbi ja ta liikus kodu poole läbi Kadrioru pargi, jalutas ta koos Eneli Rüütliga Uppsarist ja pakkus meie muusikat neile. Sealt sai see muusikali mõte alguse. Projekt iseenesest jõudis minuni, see unistus lihtsalt ise hakkas täituma.
Fantaasiarikas muusikaline tantsuetendus “Üle vee - Leigri lugu” on nüüd uuesti publiku ees 24. aprill 2021 Tallinnas Kultuurikeskuses Kaja. Loodetavasti ikka saame etendusi anda. 2021. aasta suvel on kavas etendused anda Eestimaa eri paigus. Praegu on kõik ju kinni.

Millest lugu räägib?
“Üle vee – Leigri lugu” räägib meile ammusest ajast väikeses kodumaises saarekülas, kus elatakse igapäevaelu ja tehakse suviseid toimetusi. Ühel suveööl satub Leiger kokku metshaldjatega ning lõkkele löövad ootamatud tunded. Vanemate külaelanike manitsustele vaatamata satub loo peategelane müstiliste olevuste lummusesse. Seda on raske kõrvalt vaadata tema väljavalitul Maril. Loost ei puudu traagiline torm ja koomiline külarahvas. See lugu, kuidas Leiger jõuab Saaremaalt Hiiumaale on minu fantaasia vili, mis natuke toetub erinevatele folkloori taustadele, mida olen uurinud, lugenud ja kuulnud. Seal on palju külaelu ja kuidas nad lähevad merele ja kokkupuude salapärase näkiga ja kuidas see lööb kõik asjad peapeale. Olemegi laval terve live bändiga, osaleme lauludes ja tantsudes, trummid on ka keset lava. Ka improvisatsioonilisi lõike on, kus meie äge trummar Siim Koppel improviseerib koos tantsijatega, see on hästi kihvt. Ise laulan ja mängin peamist rolli, salapärast näkki, kes kogu külaelu peapeale pöörab. Samuti on seal Ivar Lett, kes on meespeaosa Leiger ja Liis Vahter mängib teist naispeaosa.
Kogu meie bänd teeb laval külaelanikena kaasa ja tantsijad teevad vahvaid rolle, tantsijad laulavad ka ja tõesti tore etendus on, kahes vaatuses.

Kas proove ikka teha saate praegu?
Koroona ajal olen kõike teha saanud endiselt. Lihtsalt kokkusaamiseid meil pole. Muusikali esietendus pidi olema meil 2020 maikuus. Tuli koroona esimene laine, kui proove tegime. Materjal oli valmis, kõik oli töös. Esietendus oli välja kuulutatud, piletid olid müügis ja siis maailmas kõik plahvatas. Kõik läks mõneks ajaks pausile, lükkasime sügisesse esietenduse ja suvel saime väljas hakata tantsijatega proove tegema, sügisel sai ka juba natuke sees proove teha. Plaat sai lõpuni salvestatud, trenne sai tehtud üks ühele, vahepeal internetis.
Esialgsete plaanide kohaselt meil järgmine etendus on 24. aprillil Tallinnas kultuurikeskuses Kaja. Peaks olema ka 1. mail Võrus ja suvel tuleb ka mujal üle Eesti. Tasub hakata jälgima Uppsar popfolk tantsurühm Facebooki või instagrammi või meie ansambel Antsude Facebooki või Instagrammi, sinna tuleb alati info esimesena üles, kui on järgmine etendus toimumas.

Sinu üks harrastus on ka postitants. Kas see sobib ka n-ö suure kondiga naistele?
Postitantsus on pluss suuruses naised täitsa tegijad. Saavad teha küll. On vaid teatud harjutused, mis sobivad neile rohkem kui teised. Minu puhul tuleb see ilmselt kasuks, et olen palju ise teinud algtaset ja hea meelega õpetan seda teistelegi. Tean palju selliseid harjutusi, mis on sobilikud just suurematele tüdrukutele. Inimesed ikka suudavad teha täiesti ebarealistlikke asju. See sobib kõigile tegelikult, aga harjutused peavad olema õigesti valitud.

Nii et miski pole võimatu?
Tahaksin kõigile  öelda, et kui sa midagi elus väga tahad teha, siis unista sellest suurelt, isegi kui see tundub, et on ebareaalne unistus. Nagu see muusikal, on tohutu suur projekt ju, või näiteks, et minust saab postitantsu treener, või et minust võiks saada pilatese treenerite koolitaja. Ja kõik see, mis ma olen elus ära teinud, Eesti laulul käinud kaks korda bändiga. Lihtsalt unista, unista, unista.
Koguaeg tegutse selle unistuse suunas. Isegi kui see võtab iga päev näiteks kümme minutit, kasvõi see energia, mis sa paned sellesse, see väike näpuharjutus, väike kõhulihase harjutus, väikene libretto kirjutamise palake, siis tee seda. Unista suurelt, tegutse, ja see läheb täide.

Mis unistamiseks julgust annab?
Mõtetel on jõud ja isegi kui tundub, et inimene tegeleb liiga paljude asjadega korraga, siis mõned projektid ongi väga pikaajalised, mille täitumine võtabki aega, võib-olla isegi pool elu. Aga see ei tähenda, et nende asjadega ei peaks tegelema, kasvõi muude asjade kõrvalt. Kui see on sinu unistus, siis tegele sellega, pane oma energia sinna selle nimel, et see saaks teoks ja ta saabki.
Võib-olla minu jaoks seal etenduses ongi täiesti uueks väljakutseks, et pean laulma ja tantsima korraga, päris-päris tantsima ja teiseks on kõnetekstid, mis ma ise kirjutanud olen.
Kõneteksti andmine lavalt on ka minu jaoks uus. See kõik on kihvt, et kui olin noor ja käisin seda vampiiride tantsu vaatamas, sattusin muusikalidest vaimustusse, siis unistasin ka sellest, et laval olen, aga kuna mu välimus on selline natuke eriline, juba näiteks umbes pool elu on mul olnud rastapatsid, on mul olnud raske kuskile rolli sobituda. Käisin ka mõnedel katsetel ja oli üks või teine põhjus miks ei saanud. Tuli kirjutada endale roll ise. Miski pole võimatu!

Marta Roosipuu Fotod: Aivar Pärtel

1 kommentaar Lisa kommentaar
  
dena 27.05.2021 00:11
Ma tahan seda võimalust kasutada, et tänada hr richardi veskeid, kes mind laenuga aitavad. Olen ettevõtte loomiseks juba paar aastat laenu otsinud. Ma pole kunagi leidnud head laenuandjat, kuni sain kontakti richardi veskitega tõeline laenuandja, kellelt saan lõpuks oma laenu, kui teil on keegi, kes vajab head laenuandjat, saatke lihtsalt e-kiri: (24hoursloancom@gmail. com)