horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsiseturundustestidusutlusedveebi eksklusiiv

Anne Loho imelised pääsemised

Laulja Anne Loho jutustab väga avameelselt kordadest, kus tal on olnud piisavalt ­õnne ja pealehakkamist, ­pääsemaks elu ja tervisega.

Kas te saatusesse usute?
Jaa, usun saatusesse vägagi. Mida vanemaks ma olen saanud, seda enam on mulle selge, et kõik inimesed, kes ellu satuvad ja olukorrad, mis tekivad, on põhjusega. Nad on tulnud sulle midagi õpetama.
Võib-olla esmapilgul ei saagi aru, milleks seda kõike tarvis oli või miks nii juhtus, aga aja mööduses saab selgeks kõik.

Mõni näide ehk?
Mingil täiesti suvalisel hetkel võid äkki märgata, et järsku on sinu ümber palju inimesi, kes vajavad abi või nad on enesega pahuksis. See on justkui märk, et äkki ma ise olen olnud liiga enesekeskne ja peaksin mõneks ajaks endale tähtsana tundunud soovid ja unistused kõrvale jätma. Püüdma aidata hoopis neid, kellel läheb palju halvemini kui mul. Tuleb osata lugeda märke, mis elu toob ja kindlasti neid mitte eirata.

Kuidas enda saatust iseloomustate?
Saatus on õnneks minu vastu olnud armuline. Kuna ma ise olen suhteliselt riskialdis inimene, siis olen sattunud lugematul arvul kordi vägagi õlgu võdistama panevatesse olukordadesse, aga kuidagi imeväel siiski suhteliselt terve nahaga pääsenud.
Samas julgus riskida pole alati halb, tänu julgusele riskida on võimalik ka imelisi ja pööraseid hetki kogeda.

Kas lapsepõlves unistasite ka lauljaks saamisest, või olid sel ajal teised unistused?
Soov lauljaks saada oli mul nii suur, et muud ametid ei tulnud kõne allagi. Aga aastatega on mu amet pisut laienenud. Olen laulja, aeg ajalt transamees, helitehnik, autojuht...

Milline oli teie esimene laul, mis avalikult raadios kõlas ning kuidas see laul sündis?
See oli lugu pealkirjaga „Ainus õis”. Esimene laul, mis sai lindistatud profistuudios. Laulu autor oli Endel Purju, kes selle loo mulle lintilaulmiseks välja pakkus. Aasta siis oli vist1998.

Ühes teie Youtube´i videos on näha teil käes pendlit. Kas kasutate pendlit ka tegelikult ning kas tegelete ennustamise, selgeltnägemisega?
See valdkond erutab mind väga. Müstika, esoteerika ja üleloomulikud jõud on täiesti minu teema. Olen pendliga sõbrannadele ennustanud ja mis seal salata, kõik on täide läinud.
Selgeltnägijavõimeid mul ilmselt ikkagi pole, küll on mul suhteliselt hea intuitsioon ja taju mõningate asjade suhtes – võin vabalt sisetunnet usaldada.
Unes olen ka näinud mõnikord hetki, mis on päriselus isegi aastaid hiljem toimunud ja tekitanud tõelise deja vu tunde.

Mida te üldse arvate ennustajatest ja selgeltnägijatest, kas olete ise mõne ennustaja juures käinud ning mida huvitavat olete enda kohta teada saanud?
Nii põnev teema! Minu esimene kokkupuude ennustamisega oli teismelisena Tartu bussijaamas, kus üks mustlasnaine mu juurde tuli ja ennustama hakkas. Ma tegelikult üldse ei tahtnud ja raha oli ka 30 krooni, ainult millest 25 ta lihtsalt võttis mu käest ja ütles, et ma abiellun heledapäise mehega, kellega saan tütre ja siis läks ise minema.

Läks täide?
Ei läinud! Ma olen abielus tumedapäise mehega ja meil on kolm poega. See mustlastädi oli ehe näide sellest, kuidas lihsalt raha teenida.Ega ma ei julgenud järgi ka joosta ja raha tagasi küsida, kartsin, et äkki paneb needuse peale või kukub sajatama.
Aga kaarte olen lasknud ka endale panna, loomulikult enne kaardipanija juures käinute tagasisidet arvesse võttes. See oli müstiline kogemus ja mis seal salata, kõik mis ta ütles on täide läinud ja midagi pole öelda.

Kas te kaarte oskate panna?
Ise ei oska.

Kes selgeltnägijatest on teie arvates kõige tugevam?
Mina olen Marilyn Kerro fänn. Mulle meeldib ta olemus, otsekohesus, müstiline malbus ja tajutav haavatavus – kõik see kokku teeb ta minu jaoks ääretult karismaatiliseks ja sümpaatseks. Kahjuks ei ole ma temaga isiklikult kohtunud, aga väga sooviksin.

Olete ehk unes midagi ette näinud?
Jah, olen näinud unes mingeid seiku, mis mõne aja pärast on ka päriselt toimunud.

Kuidas on lood saladustega, kas teil neid on ning kas oskate neid ka endale hoida?
Jaa, mul on saladusi, millest ma mitte kunagi kellelegi ei räägi. Õnneks pole veel leiutatud seadet, mis mõtteid loeks.

Ehk on mõni selline saladus, mille otsustate siin ja praegu välja rääkida?
Hea küll. Mu ema saab nüüd ühe müsteeriumi lahenduse kätte. Sellest on õnneks väga palju aega möödas ja pole põhjust seda enam saladuses hoida.
Mu ema sai kunagi kuskilt leti alt lauvärvide komplekti ja soovis selle kellelegi jõuludeks kinkida, aga mina avastasin selle ta peidukast ja olin väga elevil oma leiu üle. Kahjuks see kukkus mu käte vahelt põrandale ja läks täiesti katki. Loomulikult ma ei julgenud emale öelda, et mul selline asi juhtus ja ma korjasin tükid kokku ja panin kilekotti. Viisin metsa ja matsin maha. Ema otsis tükk aega seda taga ja see müsteerium, kuhu kink kadus, sai lahenduse nüüd, 25 aastat hiljem.

Kas teie arvates on inimestel ka mõni selline saladus, mis ei tohiks saladus olla ning peaks selle välja rääkima. Mis saladus see olla võiks?
Keeruline küsimus. Arvan, et ei tohiks oma lähedaste eest saladuses hoida oma tervislikku seisundit. Kindlasti on inimesi, kes häbenevad mõnda oma haigust või tervist puudutavat eripära, aga siiski sellised asjad ei tohiks olla saladuses.

Kas lapsepõlvest on ka mõni saladus, mida olete siiani endas hoidnud?
Ojaa, seda seika ma pole vist eriti kellelegi rääkinud. Nüüd tagantjärgi tundub see isegi tragikoomiline, aga sel hetkel arvasin, et minuga on kõik. Olin kuskil 7-8 aastane, kui mängisin maal vanaema juures õega ja onupojaga ilmselt kulli või peitust. Oli selline kevadine aeg – natuke oli öösel külma tulnud ja õrn lumekiht ka maapinnal. Jooksime seal ringi ja maru tore oli kõik. Õde ja onupeg läksid tuppa ja ma veel patseerisin seal õue peal ringi. Mängisin kassidega ja vaatasin pulle laudas. Kui laudast välja tulin, siis unustasin ära, et lauda juures on virtsakaev tekkinud. Ma jooksin sinna sisse ja edasine oli õudusunenägu. Seal polnud ju põhja all ja see virts tõmbas allapoole nagu vesiliiv. Õnneks oli mul selline jope seljas, mis läks õhku täis pisut ja toimis päästevestina. Igatahes ma muudkui vajusin ja vajusin. Onu kuulis mu appihüüdeid ja tuli suht viimasel hetkel ja tõmbas mu sealt juustest kinni võttes välja. Nüüd tagantjärgi võib naljaga pooleks öelda, et vähemalt korra elus olen ma olnud sõna otseses mõttes kaelast saati sita sees...
Palju on mu käest küsitud ka seda, kuidas oma parema põse peale armi olen saanud. See pole küll saladus, aga samuti üsna ekstreemne kogemus mu elust. Siin jutt lühike, läksin 4-aastaselt koerakuuti, aga koer tahtis seal üksi olla.
Kui ma väike olin, siis mulle tohutult meeldis jalgrattaga sõita, aga rattal oli üks väike viga, tal puudusid pidurid. Ja sellega sõitmine oli keelatud aga ma ju nii tahtsin sõita. Kuna vanemate maja Tõrvas asub suhteliselt mäe otsas, siis sealt rattaga alla sõites saab päris korraliku hoo sisse ja mul oli loomulikult vaja ühel ilusal suvepäeval sõitma minna. Ma ei läinud üksi, võtsin vennapoja ka pakiraamile ja siis me sealt mäest alla tuhisesime.
Kahjuks tuli vasakult poolt auto ja ma teadsin, et mul pole pidureid. Mu meelest autojuht ka veel ei märganud mind. Mu elu kiireim ja tõhusaim otsus tuli siis – vaatasin, et paremal on väike muruplats ja kui sealt üle lähen saan hoo pisut maha aga samas ei kuku. Ilmselt olin ma väga proff ja hea närviga sõitja selleks ajaks. Igatahes mul õnnestus see kurv puhtalt võtta ja sekund enne autoga kokkupõrget rattaga teele jääda ja edasi sõita. Loodan, et juht infarkti ei saanud. Issand, aga ma ikkagi sõitsin selle rattaga edasi!
Mis veel – ah jaa, silla alt sukeldudes olen trikooga mingi teiba külge kinni jäänud ja siis otsustama pidanud, kas tõmban trikoo jõuga ära või sukeldun tagasi ja võtan käega rahulikult küljest ära, valisin viimnase variandi, kuigi õhk oli otsa saamas.
Seiku, millest pole julgenud rääkida on veel, aga no ei taha inimesi rohkem šokeerida.
Kui natuke irooniline olla, siis praegu on ilmselt vanematel kergem, lapsed on nutiseadmetes ja ei sõida eriti rattaga, millel isegi pidurid ja lugematul hulgal käike olemas. Kulli ka eriti ei mängi enam ja ujumas käivad spaades, kus ilmselgelt pole teibaid, kuhu trikoo kinni jääks. Ajad muutuvad.

Millised on põnevaimad seigad teie praegusest elust?
Praegune elu on ilmselt natuke vähem ekstreemne kui lapsepõlv. Avastan esinemas käies põnevaid kohti Eestimaal ja kohtun toredate inimestega. Sõidan muljetavaldavaid kilomeetreid nädalavahetustel maha ja olen ilmselt tublide kütuseaktsiisi tasujate topis sees.

"Eesti laulust" te ei kavatse osa võtta, et Eurovisioonile minna?
Olen isegi võtnud. Lugu „Sa suudad” sai tehtud koos räppar Bennexiga ja rahvale väga meeldib. Kahjuks edasi ei saanud, aga esinemistel laulab rahvas kaasa ja see on nii vahva.

Millist muusikat ise kuulata armastate ?
Vabal ajal ma ei kuula eriti muusikat. Küll tahaksin rohkem käia suurtel kontsertidel ja live-esinejaid nautida. Suvel ilmselt võtan mõned suuremad kontsertid plaani, kus kindlasti ära käin.

Millise eesti laulja või lauljatariga te sooviksite duetti laulda?
See võiks olla ooperilaulja, mul juba sellest mõttest tuleb kananahk ihule. Loodan, et kunagi tekib selline suurepärane võimalus.

Kas te näitlemisest pole unistanud, et mõnes kodumaises telesarjas kaasa mängida?
Olen unistanud ja see tundub nii põnev. Sooviksin mängida natuke kreisit, pöörast ja humoorikat tegelast.

Kas teid häirib, et erakanalid kadusid vabalevist ära ning kui palju te televiisorit üldse vaatate?
Ma pole eriline telerivaataja. Kui teler käib, on seal tavaliselt Kidzone. Olen Telia klient juba aastaid ja mind ei häiri isegi see, kui vool ära läheb.
Millised on plaanid lähemal ajal ja kaugemas tulevikus?
Plaan on anda ikka kuuma ja ennast rakkes hoida. Teha, toimetada ja jõuda igale poole. Kui ma liigun, siis tunnen, et ma elan.

Soovite ehk midagi ka südamelt ära öelda?
Püüdke olla ja jääda tugevaks. Maailmas toimub nii palju ja infotulv on meeletu.
Püüdke jääda iseendaks. Ma tean, et on suur kiusatus olla keegi teine, tahta samu asju mis teistel, saavutada sama positsiooni, mis teistel aga tegelikult on inimene väärtuslik ainult siis, kui ta on tema ise – koos oma vigade ja annetega.
Andeid arendage, vigadega õppige elama või siis pisut neid peitma.
Et elus hakkama saada, peab vaim olema virge. Ärge raisake aega enesehaletsusele, ärge kartke muutusi. Pole mõtet keskenduda asjadele, mida te nagunii kontrollida ei suuda.
Kui klassikalisele ütlusele toetuda, siis te ei ole 100eurosed, et kõigile peaksite meeldima, leppige sellega. Ärge minge kondama minevikku, keskenduge tulevikule, kui kukute, tõuske üles ja liikuge edasi.
Ärge kartke olla üksi, sest üksi olles tulevadki tavaliselt parimad ideed ja mõtted.
Kui kohe miski ei õnnestu, proovige uuesti – tulemused saabuvad siis, kui on õige aeg ja kindlasti mitte kohe. Aga ka praegu pole hilja hakata tulemuste nimel tegutsema.
Olge armsad, hoolivad, vahest natuke kreisid ja täis elurõõmu- siis näete, et peagi vastatakse teile samaga, mis on ju imetore!

Hillar Kohv

1 kommentaar Lisa kommentaar
  
james evans 01.08.2018 01:54
Oleme rahvusvaheline laenupank, anname laenud üksikisikutele ja ettevõtetele Lähis-Idas, Aasias, Euroopas ja Põhja-Aafrikas. Pakume laenu liike nagu isiklik laen, äri- / investeerimislaen, auto laen, võlgade konsolideerimise laen ja õppelaen 18 aastastele ja vanematele. anname välja laenud vähemalt 5000 USA dollarit, mille tagasimaksetähtaeg on 1 aasta kuni 25 aastat. huvitatud peaksid võtma meiega ühendust e-posti aadressi @ heartlandfingrp@gmail.com või WhatsAafi kaudu numbri järgi: +1 (202) 922-8783