horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsiseturundustestidusutlusedveebi eksklusiiv

Ära jää abita!

Vägivallatsejast abikaasa tapmine pole ainus ­lahendus, ega ka mitte parim lahendus. Kui oled sattunud ohvriks, otsi abi – sa ei ole üksinda.

„Ära jää abita, kaitse ennast ja oma lapsi,” rõhutab naistevastase vägivalla ohvritele mõeldud varjupaiga- ja nõustamisteenuseid pakkuva Eluliini juht Eda Mölder. „Otsus vägivaldsest suhtest lahkuda on äärmiselt oluline nii naise kui ka laste füüsilise ja vaimse tervise pärast,” selgitab ta.

Kuidas abi saab?
Kui on vaja kiiret abi ja reageerimist, saab seda ööpäev läbi, kellaajast sõltumata. Inimene, kes vastab kõnele, juhatab abivajaja varjupaika, vajadusel aga hoopis haiglasse või politseisse, kuhu varjupaiga inimene talle vastu tuleb ning ta sealt edasi varjupaika viib. Maakonnas elava inimese puhul saab esimese kõnega selgeks, kuidas ja millal jõuab abivajaja varjupaika. Loomulikult saab tulles lapse(d) kaasa võtta. Varjupaigas on olemas kõik, et sinna mõneks ajaks koos lastega elama jääda. Koostöös leitakse iga konkreetse ohvri ja tema laste jaoks parim lahendus, vajadusel tehakse koostööd kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsespetsialistidega. Juriidilist abi annavad Eesti Naisjuristide Liidu juristid.
Naistevastase vägivalla ohvrite nõustamist ja varjupaigateenust finantseerib Sotsiaalkaitseamet.

Millal saab abivajaja helistada?
Telefon 5515491 , kuhu saab helistada, et naistevastase vägivalla korral abi leida, töötab ööpäev läbi. Helistada võib ka siis, kui tahaks lihtsalt veidi nõu pidada või aru saada, millised võimalused vägivaldsest suhtest lahkumiseks on. Ühtegi kohustust ühendusevõtt helistajale kaasa ei too. Nõu küsida võib ka siis, kui tuntakse soovi aidata mõnd oma lähedast, kes on langenud naistevastase vägivalla ohvriks või aru saada, kas üks või teine olukord kätkeb endas naistevastast vägivalda. Abi võib (ja tuleb!) otsida ka siis, kui suhtes pole füüsilist vägivalda, kuid naine tunneb end emotsionaalselt allasurutuna, emotsionaalne vägivald võib kergesti üle minna ka füüsiliseks.

Kas naised saavad ka juristi ja psühholoogi abi?
Jaa, loomulikult, nõustamisele ja/või varjupaika tulles. Teisiti oleks selle töö tegemine mõeldamatu. Vägivaldsest suhtest väljumine on pikk ja keeruline protsess, mille juures naine vajab palju abi, samuti lapsed. Oluline on teada, et ema vastu suunatud vägivalla ohvrid on alati ka lapsed, ka sel juhul, kui neile füüsiliselt haiget pole tehtud.
Samas ei saa varjupaiga esindajatelt oodata imesid – väga suur töö tuleb ära teha ka ohvril endal, ta peab võtma vastutuse iseenda ja laste eest, meie saame talle selle juures olla nii professionaalseks kui ka emotsionaalseks toeks, kuid mitte hakata elama tema elu. Teekond vägivallavabasse ellu on pikk ja keeruline, aga alati võimalik.

Kas oma mure võõrale rääkimine on turvaline?
Kõigepealt oma mure võõrale rääkimine ongi väga turvaline võimalus, sest kõne vastuvõtja on n-ö puhas leht, kes aitab abivajajal luua esmase tegutsemisstrateegia ning hinnata kriisi suurust ja ohtu naisele ja lastele.
Meilt on küsitud ka seda, et kas naistel pole raske rääkida oma muret mitmele erinevale inimesele. Samas oleks keeruline ette kujutada olukorda, kus ohvri psühhoteraapiaga ning tema juriidiliste probleemidega tegeleks üks ja sama isik, seega on murede arutamine mitme erineva spetsialistiga paratamatu, vajadusel tuleb kaasata veel teisigi spetsialiste.
Oluline on teada, et mitte kedagi ei jäeta abita. Eesti on nii väike, et siin on iga inimene väga tähtis. Eriti tähtis on aidata neid, kes ise ennast parajasti aidata ei suuda.

Anne-Mari Alver

0 kommentaari Lisa kommentaar