horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsiseturundustestidusutlusedveebi eksklusiiv

Armasta, aga arukalt

Kõlab vast veidi kohatult (nagu võta pits ja pea aru!), sest armastus põhineb ju ikkagi emotsioonidel, mitte millelgi konkreetselt mõõdetaval.

Ent kõik sellinegi armastab parajust, et poleks ei liialt vähe ega ülekülluses. Suhe püsib kindlalt ja pakub maksimumi mõlemale, kui selles valitseb tasakaal nii emotsioonide mõttes kui nende praktilises väljundis. Vaadelgem mõnede aspektide plusse ja miinuseid.

¤ Hoolivus, hoolitsemine
Päris kindlasti on mõlemale partneritest ühteviisi tähtis, et teine teda nii mõtetes kui teos toetaks, praktiliseski mõttes ikka õla alla paneks. Eriti turgutav, kui partneri tundevirved ära tabad, neid õigesti tõlgitsed, kui ta ei vaja mitte niivõrd teolist toetamist kui hingelist. Tõestuseks, et teda mõistad, et ta pole üksi, et teda armastad ega jäta ängiski vaid ta enese hoolde.
Suureks miinuseks on aga näiteks üsna sageli ette tulev mudel, mille kohaselt naine täiskasvanud, tursket meest otse poputama hakkab, sebib ta ümber nagu kanaema, adumata, et muutub armastatud naisest nagu ümmardajaks, teenijannaks. Ja paraku näitab praktika – on mehi, kellele just sellepärast armurõõmud temaga ajapikku enam huvi ei paku, kes naise vastu austusegi minetavad.

¤ Kannatlikkus, oskus andestada
Suhtes mõlemad väga olulised aspektid. Keegi meist pole ju täiuslik, igaüks võib teha vigu, käituda kohatult, sellepärast annab arukas partner teisele nii mõnegi möödalaskmise andeks. Eeldades, et eksija sellest aru saab, õigesti hindab ja vajalikud järeldused teeb. Sellepärast on tähtis kõik perekondlikud probleemid alati selgeks rääkida – ärritumata, hoidudes välja paiskamast kohatuid solvanguid, keerutamata üles tormi veeklaasis.
Aga lõpmatu kannatlikkus ja tingimusteta andeksandmine on kurjast, sest on asju (valetamine, alatus, ülbus, julmus, ükskõiksus), millesse siinsamas andestamise ja peapaitamisega reageerimine on suhtele karuteene. Eriti veel näiteks mehe keeldumine saada üle oma sellistest pahedest nagu alkoholism, jätkuv, paremaid pakkumisi aina pikemaks venitav töötupõlv, rõve kõnepruuk vmt. Sellistel puhkudel ei maksa oma pikka meelt õigustada rõhutamisega: armastan teda sellisena nagu ta on...

¤ Siirus, selle tunnustamine
See ei tähenda teineteisele pidevat südamepuistamist nagu katoliiklased pihitoolis. Piisab, kui märkad partnerile õigel ajal siiralt komplimente teha, tunnustust avaldada. Ent samavõrra ka juhtida taktitundeliselt tema tähelepanu millele iganes, mis sulle tema juures suisa ei meeldi, kutsuda teda vastaval teemal konstruktiivselt arutlema. Mehed ei küüni sel moel mõtteid lugema nagu naised, sestap aitab su avameelsus tal tõrgeteta oma käitumises ja suhtumistes vastavaid korrektiive teha. Eriti siis, kui tunnistad ka enese vigu, näitad üles valmisolekut temagi vastavat kriitikat kuulata.
Samas ei maksa just selle viimasega liiale minna. Näiteks ei peaks sa aruka naisena mehele aina kurtma kõike, millega sa enese juures üldse rahul pole (oma kehakaaluga, häälega, välimusega üldse). Mees oma suures armastuses pole midagi sellist võib-olla üldse avastanudki, aga nüüd hakkab ta su plusse kriitilisemalt vaagima. Ka eksid, pidades siiruseks teha aina omapoolseid märkusi tema selliste puuduste kohta, mida oled enese juures juba „ära tundnud”. Täiesti lubamatu möödalaskmine on mehe puuduste (eriti veel kõige intiimsemate) üle arutlemine sõbrannadega – see pole siirus, vaid reeturlikkus!

Mae Taal

Jätkub ajakirjas...

0 kommentaari Lisa kommentaar