horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundustestidusutlusedveebi eksklusiiv

Armastades armastust

Sõbrataride meenutustes ärkavad ellu ammuläinud suhted ja tunded. Mida kõike pole eneses peitnud nende korralikud, lausa kasinadki elud...

Sa muigad ja ütled, et sulle meenub üks sanatooriumilugu, päris pöörane, tagantjärele ka totter ja naljakas üheaegselt.
Kohtusite tantsuõhtul, nagu neid sanatooriumis ikka korraldati. Tantsupõrandal jäi silma pikk, kena, beežis ülikonnas, pisut lokkis juustega 30ndates eluaastates mees. Ta tantsis tõesti hästi. Sinagi oleksid tahtnud olla ta tantsupartner – ja nii see soov ka täitus. Edaspidi kulgesidki kõik õhtud tantsides. Olid alati armastanud tantsida ja oskasid seda hästi.
Käisite ka jalutamas, kohvikus, ju meeldisite teineteisele. Ühel päeval otsustasite mööda vana muuli merre jalutada. Ilm oli vaikne. Olite peaaegu muuli lõppu jõudnud, kui tõusis tuul ja lainetus suurenes silmnähtavalt. Kive, mida mööda tagasi tulema hakkasite, polnud peaaegu näha. Et ka jalanõud polnud sobivad, tuli lausa käsikaudu teed kompida. See oli tõesti hirmutav.
Märjad ja külmast kanged, jõudsite lõpuks kaldale. Maandusite kohvikus. Pits konjakit aitas üle saada ehmumisest ja aitas ka kehal soojeneda. See kogemus justkui tõi teid teineteisele lähemale.
Puhkusepäevad lõppesid. Lahkudes kutsus ta sind endale külla, ja sa lubasid seda teha.

Üksikisa metsasügavustes
Elas ta kusagil sealpool Tartut, vist 1. Mai kolhoos oli seal, aga täpset kohta sa enam ei mäleta.
Igatahes ühel päeval olid sa Tartus, tema sul autoga vastas - nii te kohale jõudsite. Kohapeal selgus, et ta kasvatab üksinda 4-aastast poega, kes olevat peale lahutust tema juurde jäetud. Sellest kõigest ei teadnud sa midagi.
Et olid tulnud, püüdsid olla perenaine, pesid, koristasid. Külastasite ta sõpra kusagil sügaval metsas, kes osutus täielikuks boheemlaseks. Mõlema kaaslaseks oli kitarr, nemad mängisid, sina pidid kuulama.
Hiljem valgustasid sind pisut temaga ühes majas elavad naabrid. Ühesõnaga – kõik polnud nii, nagu sina teadsid. Sealt lahkudes palus ta sul kaaluda tema juurde päriseks elama tulemist. Mis meeltesegadus sind küll valdas, kuid sa kaalusidki seda ja mõne aja möödudes sõitsite nüüd juba sõbrannaga koos sinna tagasi. Tänu sõbranna arvamusele ja sulle aru pähe panemisele te sõna tõsises mõttes põgenesite sealt. Jõudsite kusagile suurele teele, kust bussiga edasi Tartusse saite. Üks elu mõttetum tegu. Tagantjärele mõeldes pidi seal siiski midagi sellist olema, küllap oligi, mis sind niimoodi mõtlema pani ja mille teokssaamisel oleks sündinud elu suurim viga. Sa ütled, et see lugu tundub sulle uskumatuna ja ka tobedana.

Ah teie olete see naine...?
Sinu järjekordse jutustamises tehtud pausi ajal küsin endalt, kas ma olen vaesem või rikkam, õnnelikum või õnnetum, et minu elus selliseid kohtumisi, mida meenutada, pole olnud. Ehk midagi ongi, sest ma ei arva, et ükski inimene suudab kogu oma elu elada absoluutselt puhta lehena. Eks see oleneb ka muidugi sellest, et milline on olnud su elu. Kui ta on olnud täis õnne, rõõme, harmooniat – võib-olla siis, ehkki ma ei usu, et selliseid kooselusid nii väga on, aga võib-olla ka on. Ikka tehakse vigu, vahel selliseidki, mida parandada ei saa.
Nüüd räägid sa mehest, kes armastas sind nii palju, kuipalju mitte keegi enne ega pärast teda. Kohtusite täiesti juhuslikult kohvikus. Sa istusid omaette ja nutsid välja oma järjekordset valu. Ta astus su laua juurde, ja viisakalt küsis, mis juhtus, ehk saab ta aidata.
Rahvuselt venelane. Ta jättis sellise kohmaka ja suure karu mulje, aga ka sooja naeratusega inimese mulje. Tema olekust tundus, et ta oli selles kohvikus juba mõnda aega viibinud,ta tundis end koduselt. Ehk seetõttu, et leti taga olev daam näis olevat ta tuttav. Nii tellis ta martinit ka sinule, paludes luba nautida sinu seltskonda. Tuju ja enesetunne olid sul nagu olid, nii sa nõustusidki.
Ta osutus meeldivaks jutukaaslaseks. Said teada, et ta elab üksinda, ettevõte, kus ta töötas, oli läinud pankrotti, oli olnud koondamine. Te nautisite teineteise seltskonda, oli kuidagi kerge ja turvaline. Lihtsalt meeldiv inimene, ei mingeid muid mõtteid, tundmistest rääkimata. Jäite suhtlema telefonitsi.
Kui ta sind mõne aja möödudes külla kutsus, sa nõustusid. Elas ta ühetoalises korteris, milles oli äsja lõpetanud remondi. Mitte miski ei reetnud, et ta polnud sel ajal veel sugugi üksik, nagu ta sulle väitnud oli.
Te kuulasite muusikat, tantsisite, sõite tema valmistatud lihapirukaid. Nagu selgus, oli ta hea kokk. Ka suudlesite ja jagasite teineteisele õrnusi. Nädalad möödusid. Taas ootas ta sind endale külla. Pidite kohtuma linnas, kuid oli vist mingi möödarääkimine, teda polnud ja sa otsustasid ise kohale minna. Sa helistasid uksekella, mille peale avas ukse keegi naine. Ah teie siis oletegi see naine, kelle pärast mu mees arust ära on, kellesse ta väidetavalt kõrvuni armunud on, – nii ta ütles.

Mõistmisest oli asi kaugel
Su jahmatus oli enneolematu, see naine osutus ta elukaaslaseks. Kujutan sind vaimusilmas seal uksel kokutamas, ajab lausa naerma, ehkki see võis tõesti paras šokk olla.
Proua palus sul tuppa tulla, öeldes, et meest kodus pole. Istusite kööki, sulle pakuti kohvigi ja soovitati mees ära oodata. Seletasid siis, et olid abielus ja sul pole mingit kavatsust tema meest ära ajada. Et kõik oli lihtsalt asjade kokkulangemine. Igatahes seda meest ei tulnudki. Ehk aimas ta midagi sellist juhtuvat.
Sa lahkusid. Tänavale jõudes ohkasid kergendatult - see oli rohkem kui õudusunenägu. Vihane olid ka, sest sulle oli ju valetatud. Imestasid veel, et kui mõistev naine. Hiljem selgus, et mõistmisest oli asi kaugel.
Tekkinud segadus sai selguse ja andestuse. Ütled, et ajapikku hakkasid nautima ja hindama tema suurt kiindumust, hoolitsust, armastusavaldusi. Vene inimene nendega kitsi pole, väljaütlemisjulgust ja temperamenti on kõvasti enam kui stoilisel eestlasel.
Ühel päeval ta helistas ja palus kokkusaamist. Sind ootas üllatus. Naine oli ta kodunt välja visanud, sest mees ei kavatsenudki eitada ega loobuda suurest armastusest sinu vastu. Sinuta elada ta enam ei suutvat. Järjekordne ehmatus sinule, sest sellistest suurtest tunnetest tema vastu sa rääkida ei saanud.
Siiski püüdsid teda aidata. Tuttavate abiga sai ta uue elamise, ka töökoha. Ta loobus liigsest napsitamisest, mida varem oli ette tulnud, hakkas rohkem hoolitsema oma välimuse eest ja kontrollima oma käitumist. Püüdis igati olla sinu vääriline - nagu ta aeg-ajalt väljendas.

Leele Leemet

Jätkub ajakirjas...

0 kommentaari Lisa kommentaar