Armukeste võlu ja valu
Armukest elades loodetakse intiimelu värskena hoida ning ka ka abielu säilitada, arutleb tulikuuma ning populaarse raamatu „Eesti armukesed” autor Einar Ellermaa.
Kuidas sattusid armukeste teemat uurima ja kajastama?
No uurima on ikka palju öeldud. Eks me ikka kuuleme tuttavate ja tuttavate tuttavate elust vahel lausa kurioosseid lugusid, aga ütleme nii, et ma ei fikseerinud neid või ei mõelnud nende üle. Ükskord rääkis kooliõde mulle, kuidas tema sõbranna läks esimest korda elus pim ekohtingule ja mees tuli kohtumispaika, linnaservas asuvasse metsa, pussnuga taskus. Naine arvas, et nüüd tapetakse ta ära, aga praktiline mees ütles, kui juba metsatukka tuldi, siis ta teeks ühtlasi saunavihtasid.
Siis hakkasin sõpradelt küsima, kas nemad ka teavad taolisi värvikaid suhtelugusid. Järgmisena sattusin naise peale, kes koos oma sõbrannaga mööda Tallinna linna tolle meest jälitas, et mees koos armukesega teolt tabada. Ja tabasidki hotellitoas. Edaspidi õppisin niisuguseid lugusid märkama, sõpradelt küsima ja fikseerima.
Kas armukeste pidamine on kaasajal levinud komme?
Ma pole pädev sellele vastama. Tundub, et pigem ei ole, kui armukeseks nimetada mitte üheööpartnerit, vaid ikka inimest, kellega on oma abikaasa kõrvalt püsiv suhe.
Armukese pidamine nõuab palju konspiratsiooni ja valetamist, sain ma neid lugusid kuulates ja kirja pannes aru. Kui on normaalne abielu, suhted lähedased ja abikaasad elavad iga päev koos, mitte teine teises riigis või teises linnas, siis tuleb mu meelest selline valetamine ikka mingil ajal välja või saab abikaasa ainuüksi vaistlikult aru, et miski pole korras, ja muutub valvsaks. Selliseid lugusid on raamatus mitu.
Oskad sa põhjendada, miks armukesi peetakse, kui lahutamine ja uue suhteloomine oleks pragmaatiliselt võttes märksa lihtsam?
Esiteks peetakse armukesi vist seetõttu, et osa inimesi, eriti mehi, ei ole monogaamiaks võimelised. Teiseks sellepärast, et abielu pole ainult intiimsuhted, vaid terve suhete süsteem – sõpruskond, sugulased, lapsed ja laste sõbrad. Kui luua uus suhe, siis tuleks ka see süsteem lõhkuda, aga see võtab elust nii suure tüki ära, et elleks pole paljud valmis. Armukest pidades loodetakse, et saab kiriku keset küla ehitada ehk värskendada intiimelu ja ka muude suhete süsteemi alles jätta.
Kas on võimalik välja tuua, millist tüüpi inimesed sagedamini otsustavadarmukesi pidada või armukeseks hakata?
Oh kui raske küsimus. Mulle on jäänud mulje, et kaks vastandlikku mehetüüpi. Elu peremehed, kes arvavad, et nad võivad endale seda lubada, sest nad on kenad, jõukad ja edukad. Seda tüüpi mehed üritavad armukeste pidamist isegi n-ö seadustada selles mõttes, et abikaasa peab seda lubama. Loomulikult ei luba nemad abikaasale mingisugustki flirti.
On ka paare, kus mõlemale on kõrvalhüpped lubatud, aga selline nähtus on siiski pigem erandlik. Teine tüüp, kes armukesi peab, on kodus tuhvlialused toredad mehed, kellele aktiivsed naised n-ö käpa peale panevad. Mees allub armukesele samamoodi nagu oma naisele.
Üks tüüp naisi, kes armukesi peab, ongi niisugused tugeva natuuriga edukad naised, kuid nad võivad valida mitte ainult tuhvlialuse armastusväärse mehe, vaid ka võrdse partneri endale. Teine tüüp naisi, keda ma olen osanud märgata, on ebakindlad naised, kes otsivad aastaid oma kohta elus ning pole päris rahul ei oma pere ega tööga. Siis nad katsetavad, et äkki armuke toob mängu murrangu.
Milline on sinu enda suhe selle põneva valdkonnaga?
Mingil ajal olin ikka vägagi selles valdkonnas sees, aga nüüd olen maha rahunenud. Tundub, et mingid pöörased aastad peavad elus olema. Tuttav psühholoog ütles ka, et mehed kahetsevad vanaks saades väga sageli, et on liiga korralikult elanud. Minul sellist kahetsust tekkida ei saa.
Kas on midagi, mida võiksid soovitada lugejatele n-ö õnneliku suhte retseptina?
No siitkohalt võiks uut raamatut alustada ja see jääkski kestma, aga see jutt ei pruugiks kedagi aidata. Julgen öelda kahte asja. Rääkige, rääkige, rääkige. Kuulake, kullake, kuulake. Kui on arusaamatus, rääkige asjad detailideni selgeks, nii et mõlemad saavad asjast täpselt samamoodi aru. Et võiksite jutu lõpetada mõlema kinnitusega: me ei tule selle teema juure enam kunagi tagasi, sest me ammendasime täna selle. Et ei juhtuks nii, et kuu aja pärast üks abikaasa võtab jälle tuurid üles: „Aga mis sina mulle kuu aega tagasi ütlesid!“
Kui aga suhe on kriisis, siis peaks kaalule panema positiivsed ja negatiivsed emotsioonid ja kui pika perioodi jooksul on negatiivseid emotsioone oluliselt rohkem, siis peaks ikka lahkuminekut kaaluma, mitte teineteist ja ka lapsi ja teisi lähedasi konfliktidega väsitama.
Anne-Mari Alver