horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundussuhtedtestidusutlususutlusedveebi eksklusiiv

Asjalik mees muutus imelikuks uhhuu-olendiks

Inimese sisemine tasakaal võib olla väga habras. Vahel piisab üksnes ühest kohtumisest, et senine elukorraldus pea peale pöörata.

Elasime mehega ühes Eesti väikelinnas, mees on mul pikamaa autojuht, ta vedas kaupa ja vahel ka inimesi. Mõnikord oli ta Eestist ära nädala, mõnikord isegi kaks. Ma olin sellise elukorraldusega harjunud. Mina käisin ka vahetustega tööl ja kui mees kodus oli, võtsime teineteise jaoks aega. Lapsed, kes olid meil kummalgi eelmisest abielust, olid suureks kasvanud ja saime ainult teineteisele pühenduda. Mõnikord käisime koos reisimas mööda Eestit ja lähiriike, sest kaugemale ta minna eriti ei tahtnud ja sooja päikese all peesitamist ta
ei kannatanud. Mina käisin vahel sõbrannadega soojas ja tema hoolitses kodus meie koera eest ning askeldas seal ringi, tegi kodutöid ja parandas miskit, kui vaja. Kõik oli lausa ideaalne. Ma tihtipeale mõtlesin, et kuidas saab veel paremaks minna? Mul on nii vedanud oma mehega. Ta ei joonud palju, ei suitsetanud – selle pahe oli ta enne minuga kohtumist
maha jätnud – ei teinud mu teada ka kõrvalhüppeid ega olnud muidu mölakas.

Horoskoopi ei usu
Me olime maailmavaatelt üsna sarnased. Teda ajas naerma, kui ma lehesabast horoskoopi lugesin või tähtkujude iseloomustusi jagasin. Igasugune soolapuhujate, posijate, nõidade nõuannete küsimine ja muu esoteeriline asi oli tema arvates lihtsalt inimeste lollitamine. Me armastasime teineteist ja kodu oli alati koht, kuhu me tahtsimetulla. See oli meie rahu ja kindlus. Me unistasime ühistest hetkedest ja unistasime sellest, kuidas meil võiks olla palju raha ja kuidas meil oleks ühel hetkel, pensionieas näiteks, ka palju aega, et saaksime
maailma avastada. Mõtlesime, kuidas ehitame maja juurde saunamaja, kuidas meil on palju lapselapsi, kes hoovis ringi silkavad ja kilkavad. Kõik olid sellised ilusad ja maised unistused, kuni ühel päeval muutus kõik. Ühel õhtul saabus mees töölt koju ja rääkis mulle suure õhinaga, et ta võttis teepealt hääletaja peale ja jutustas pikalt-pikalt nende kohtumisest ning kinnitas, et see oli saatuse märk, et ta peab muutuma. Ma ei osanud aimata, et millises suunas mu mees nüüd suure hooga, nagu keeristorm, muutuma hakkab ning et see meie pereelu ka pea peale pöörab. Ma arvasin, et küllap see üle läheb, sest ta rääkis ju, et oli kohanud meesterahvast ja teades tema seksuaalset orientatsiooni ei olnud ma kunagi midagi kahtlaseks pidanud. Tal oli ka naissoost sõpru ja mulgi oli meessõpru, nii et ma ei kahtlustanud midagi.

Keeld raadiole ja raamatutele
Aga mees hakkas üha tihemini kodust eemal viibima ja väitis mulle, et ta on oma uue sõbra seltskonnas. Ta ei varjanud midagi, kuid mulle tundus kummaline, et ta käis kord tantrakoolitusel, siis mingite väljade energeetikast loengut kuulamas, nõidusest ja maagiast ning veel kristallreikist ja kõigest muust sellisest, mida ta varem posimiseks pidas ning kuskohast ta oleks kauge kaarega mööda käinud. Koju jõudes esitas ta mulle kohati kummalisi küsimusi. Näiteks, et mida ma päeval tegin ja kas raadiot kuulasin. Kui ma jaatavalt vastasin, siis seisis ta nagu soolasammas, jõllitas mind ja tegi ähvardavalt mitu tiiru
toale peale, justkui midagi otsides ning keeras raadio kinni. Kui see juba oli kinni, siis kontrollis ta veel igaks juhuks, et kas tõepoolest ikka aparaat on väljas ega edasta meile mingit informatsiooni, isegi mitte sahinaid. Alguses tegi see mulle isegi nalja. Ta hakkas ajapikku kõike ja kõiki asju kahtlaseks pidama väites, et meid tahetakse kontrollida läbi teleri ja raadio ning need on nüüdsest meie kodus keelatud. Hästi, sellega ma isegi leppisin, lugesin rohkem raamatuid. Varsti aga revideeriti mu raamaturiiulit ja mõni oli kohustuslik kirjandus, teine
soovituslik ja ilukirjandus rändas raamatukokku. Varsti hakkas mees ka kappe revideerima ja vahetas garderoobi välja. Ainult valgeid rõivaid võis nüüdsest kanda. Seejärel pööras ta
tagurpidi meie sahvri ja külmkapi sisu. Sinna tekkis igasuguseid imelikke potte ja potsikuid. Köögis oli laual teeseen ja kapis mingid pulbrid ja kangesti kentsakalt lõhnavad vedelikud. Kui ma aru pärisin, siis ta väitis, et teeb sisemist puhastust. Aluseline keha pidi olema parem ja mitte laskma haigusi ligi.

Kateriin Metsamaa

Jätkub ajakirjas...

 

0 kommentaari Lisa kommentaar