horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundussuhtedtestidusutlususutlusedveebi eksklusiiv

Avatud silmadega

Ühised nädalad nelja seina vahel tõid päevavalgele armetu tõe – seekord sai abiellutud täiesti vale inimesega.

Valle, kahekümnendates aastates abielunaine ladus igavuse peletamiseks pasjanssi. “Ära on tüüdanud see nelja seina vahel istumine, “­nentis ta.
Valle abikaasa, temast kümme aastat vanem Koort aiva luges ja luges, justkui neelas raamatuid ­üksteise järel.
„Sa oled nii igav inimene! Kas sul muud teha ei ole kui lugeda?“ Noor naine muudkui torises mehe kallal, nähes pidevalt kolli seal, kus seda ei olnud. Tõsi küll, just tähele­panuvajadus pani naise vinguma, aga mees oli sellest kõigest juba tüdinenud, sestap ta rohkem, nina raamatus, aega veetiski.

Üha enam kahtlusi
Jah, alles poole aasta eest noored abiellusid, sest Valle jäi sedapsi juba pärast nende esimest vahe­korda. Nurisünnitus ei oodanud kaua. Vahetult peale pulmi kaotas noorpaar lapse ja juba see lõi mõra nende haprasse abiellu. Sellest hetkest sai alguse lahkukasvamine, kuigi osasid paare sellised valusad kaotused just lähendavad.
Koortile oli see teine abielu, kuid juba jõudis ta kahetseda, sest kümme aastat noorem naine tundus talle karantiiniajal, kui nad nina­pidi hetkest hetkesse koos olid, täielikult kasvatamatu lapsena. Ihalda siis veel endast nooremaid tibisid, noomis ta mõtteis ennast.
Tõsi küll, targemad väidavad et vanus suhtes ei ole määrav, kui armastus püsib. Kas see ikka on armastus? Või on tegu tavalise lihahimuga? Või tõstis mu ego see et ma suutsin endast kümme aastat noorema tibi ära sebida? Kas? Mis? Aga?
Üha enam hakkas Koort kahtlema oma tunnetes Valle vastu. Või jäi nende tutvumisaeg enne abiellumist liiga lühikseks? Kahtlemata nii see on! Mees tundis et ta ei tunne üldse oma värsket abikaasat, kes ennast iga päevaga talle vastuvõetamatuks näägutas. Küll torises et ta ei saa kunstküüsi korrastama minna, küll olevat ta kulmud puhmas. Lisaks kõigele süüdistas ta abikaasat igas oma apsakas ja kõiges, millega ta hakkama ei saanud.
„Sul ju on ometi sõpru. Su parima sõbra naine on maniküürija. Kutsu ta meile mu küüsi korrastama. See koroona on vanainimeste haigus, pole vaja seda karta!“ Üha enam esitas ta mehele ultimaatumeid.
„Ole kuss! Praegu kestab karantiin ja Raido abikaasa ei tule kohe kindlasti sinule eravisiiti tegema! Lõpeta see jonn, küüned ei ole elulise tähtsusega! Kelle jaoks sa siin koduseinte vahel ennast lille lüüa tahad?“ Koortil sai naise ­jonnimisest villand.

Rahulolematu, kuid armukade
„Sa oled vastik!“ torises Valle, nagu pubeka ohtu plikatirts.
„Kas sa enne seda, kui minuga abiellumist nõudsid, seda ei ­teadnud!“ sähvas Koort.
„Poleks ma rasedaks jäänud, ­poleks ka sinuga abiellunud!“
Valle tunnistas tõde.  See teadmine tabas Koorti nagu välk selgest taevast, kuigi ta oli kahtlustanud, et noor abikaasa teda ei armasta. Koortile tundus et Vallet huvitavad rohkem materiaalsed asjad, kui mehe ja naise vahelised tunded, aga armunud inimene, olgu ta mees või naine, on pime. Just pimedusega löödud. Koort oligi, kui ta noore naise ära sebis, ehkki eksabikaasaga oli neil normaalne suhe ja tagantjärgi mõeldes, ­armastab ta eksi siiani. Ja see ei ole ainult lihahimu, Koort tunneb isegi eksnaisele mõeldes liblikaid kõhus ja õndsust südames.
Kõne.
„Koort, ole nii hea ja võta ­Mirtel kasvõi mõneks päevaks enda juurde. Muidugi, kui see sulle ja su naisele suurt tüli ei tee. Oleme juba üle nädala kahekesi ninapidi koos, mul hakkab mõistus otsa saama,“ rääkis Koorti eksnaine.
Mees vaikis ja vajus mõtteisse. Õigupoolest ei saanud ta ühtegi sõna suust, nentides et eks­naise hääl tegi teda, heas mõttes, ­keeletuks.
„Noh, armukesed helistasid vä? Mis nüüd on? Miks sa vaikid? Jäid otse vahele, jah?“ Valle pröökas taas.
„Võta oma seitse asja ja kao oma armukese juurde!“ ei lõpetanud naine hüsteeritsemist.
Koorti eksnaine kuulis seda pealt ning pidas õigemaks kõne lõpetada. Suured pisarad voolasid ta silmist põskedele. Polnud ju temagi oma eksmehest üle saanud ja tegelikult tahtis Reeli lihtsalt rahu, tahtis üksi olla. Puhata. Mirtel ju nõudis isa juurde ja naisele tundus, et see võimalus jooksis liiva.

Margit Peterson

Jätkub ajakirjas...

0 kommentaari Lisa kommentaar