Dare To Dream - Eurovision Song Contest, Tel Aviv 2019 Universal Music Group
Väga laheda unistama õhutava pealkirjaga kolmeosaline DVD. Siia on kenasti ära mahutatud nii mõlemad Eurovisiooni lauluvõistluse poolfinaalid kui ka muidugi grande finale, suur ja pidulik finaaliõhtu ise.
DVDle annavad väärtust juurde lisamaterjalid: kõikvõimalik melu, mis selle suurejoonelise üritusega alati kaasas käib, põnevad lavatagused sebimised-vestlused.
Materjali mida vaadata, on ühtekokku üle kaheksa tunni!
Iseenesest on see aga küllaltki minimalistlikult, vähese infoga, väheatraktiivselt kujundatud toode massidele, ütleks ümbrispaberile pilku heites.
Mälu värskendamiseks. Traditsiooniline Eurovisiooni lauluvõistlus, reklaamitud kui "Euroopa lemmikuim teleshow", toimus 64ndat korda. Seekord siis Tel Avivis.
Kuigi hetkel pole see vahest mitte liiga aktuaalne vaatamine, olles siiski hea meelelahutus suvisteks jõudehetkedeks.
Näha saab loomulikult kõiki 41 laulu, mis Tel Avivis võistlustulle astusid. Pluss muidugi neid spetsiaalvahepalasid. Madonna, eriti oma "Futurega", on seal kõigist selgelt teistest üle.
Taaskord tuli veenduda selleaastase võistluse küllaltki ühtlases tasemes. Showd rahulikult üle vaadateski ei hakka silma mitte ühtegi sellist "tsirkusenumbrit" või otseselt haigutama panevat pala.
Muide veel tagantjärgi on väidetud, et arvestatav ports oli ülepolitiseeritud lugusid. Endiselt sellega ei nõustuks, pigem räägivad lood enamjaolt armastusest-suhetest.
Mis konkreetselt Eesti-Läti-Leedu maavõistlust puudutab, siis meid esindanud Victor Crone´i "Storm" oli neist kolmest kindlasti visuaalseltki kõige etem, kuigi selle taustal kõlav tantsuline tümps natuke asja rikkus. Finaalis tundus Crone kuidagi kindlamana ennast tundvat.
Lätlaste Carousel "That Night" esitus paelus ülevaadatunagi.
Veel lähinaabritest. Soomet esindanud Darude feat. Sebastian Rejman "Look Away". jäi lavalgi natuke nõrgaks. Aastatagune nende artist Saara Aalto jättis igatahes hoogsama mulje.
Venemaa näis üldse minevat lihtsama vastupanu teed, saates Eurovisioonile teistkordselt võistlema kogemustega Sergei Lazarevi. Nagu neil häid artiste vähe oleks. "Scream" visuaalis väga kõva muljet ei jätnud.
Üheks selgelt eristuvamaks looks oli Albaania artisti Jonida Maliqi "Ktheju Tokes". Äärmiselt jõuline, kirglik, emotsionaalne, lausa dramaatiline esitus. Ja kahtlemata kõige ebatüüpilisem Eurovisiooni laul.
Šveitsi Luca Hänni "She Got Me" oli kergema, poppivama poole pealt esimesi lugusid, mis plaksti korraliku peomeeleolu lõi ja ekraani eeski endiselt tantsule provotseeris.
Kuigi tegelikult veelgi kaasahaaravam norrakate meloodiline lugu, KEiiNO "Spirit In The Sky". Kordus(üle)vaatamisel kiidaks uuesti Iirimaad, Maltat, Prantsusmaad ja San Marinot.
Laita saab aga just Saksamaa, võinuks S!stersi asemel kedagi hoopis paremat saata. Pole lugu kuigi hea, pole lavaline liikumine midagi erilist.
Võõrkehana figureerinud Euroopat ühendaval lauluvõistlusel "kängurumaa" Kate Miller-Heidke "Zero Gravity" äratab ikka ja jälle tähelepanu sellise eriliselt väreleva-mängleva vokaaliga ning küllaltki efektse lavalise lahendusega.
Hinne: 8/10
Ülo Külm