Kõigepealt bändinimest, millega hetkel külvatakse ilmselt veel kerget segadust. Nimelt on albumile märgitud peale veel Dixie Chicks, kuigi nad muutsid oma nime lihtsalt The Chicks´iks vahetult enne plaadi ilmumist, 25. juunil 2020.
Grupi kaheksas stuudioalbum "Gaslighter" anti välja 17. juulil 2020, kuid ju siis ei jõutud koheselt enam reageerida ning varem väljatrükitud voldikul ja plaadiümbrisel nime muuta.
Põnev oleks siiski teada, kas praeguseks on parandused tehtud – kas nüüdseks saab plaadipoodidest "Gaslighterit" osta ikka Dixie Chicksi nime alt või korrektse The Chicksi nime alt.
Igatahes on tegu staažika USA kantribänd, kes väikeste vahedega tegutsenud juba aastast 1989. Kerged koosseisumuutused läbinud, kuuluvad sinna kolm tegusat naist. Laulja Natalie Maines (mängib ka kitarri) ja pillimängijatest õed Martie Erwin Maguire ja Emily Strayer. Täpsustuseks, kuna õdede perekonnaseis on aja jooksul muutunud, siis erinevatel aegadel on neil olnud erinevad perekonnanimed.
Texasest pärit trio on olnud läbi aegade küllaltki edukas ja võitnud koguni 13 Grammy Awardsi auhinda. Virtuooslik pillide käsitlus, tugev vokaal ja kantrimeeleolude ladus edastamine on kuulajatele meeldinud.
Kuid poliitiline mekk on nende kollektiivil ka liigagi kõvasti küljes, nad on Iraani sõja vastu protesteerinud, kritiseerisid president George W. Bushi ja sattusid seetõttu oma kodumaal isegi põlu alla. Ja väidetavalt on ka värske toimunud nimevahetuse taga, taas mingi absurdne "poliitiline kamm", nime Dixie seostavad mingid ringkonnad kuidagi osavalt koloniseerimisega, kunagise ülekohtuga eks ikka ja jälle mustanahaliste suhtes nagu tänapäeval moes jne.
Aga muusikast. "Gaslighter" on bändi esimene album neljateistkümne aasta jooksul. Seda lindistati ajavahemikus 2018 - 2020. Lugusid on siin kokku 12, plaat pöörleb mängijal natuke üle 46 minuti.
Lihtsustatult on kõik üks (pop)kantri puha, kuid peenutsevamalt võib öelda, et elemente on nii kantrist, alternatiivkantrist, kantripopist, folgist, bluegrassist.
Singlitena on avaldatud "Gaslighter", "Julianna Calm Down", "March March" ja “Sleep At Night”. Kui popilik ja lööklaulu mõõtu nimilugu on heaks (pidude) käimatõmbajaks, siis sõjaväelaslik "March March" on tõsisem, huvitava instrumentaalse lähenemisega. Loost "Gaslighter" tehtud ametlikku videoklippi on vaadatud üle 6 miljoni korra YouTube´i keskkonnas.
"Gaslighter" album tervikuna on rahvusvaheliselt hästi vastu võetud ja paljude (suur)riikide kantriedetabelites kõrgeimal positsioonil.
Plaadiümbris - lahja kaanepilt, aga seevastu korralik voldik.
Hinne: 7/10
Ülo Külm