horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsiseturundustestidusutlusedveebi eksklusiiv

Elu kodudetektiivi valve all

Abielus olen viiendat aastat, meil on nelja-aastane poeg. Ilus kodu on ja raha on, sest töötame mõlemad. Aga õnne ei ole, ja mina ennast selles küll süüdi ei tahaks lugeda.

Algas kõik nii ilusti. Tuttavaks saime ühel peol, kuigi ei õppinud ühes linnas. Sümpaatia tekkis otsekohe, sest meil oli alati, millest rääkida. Mind võlus tema lugemus ja tohutu fantaasia. Kuigi ta õppis tehnilist eriala, oli tal lapsepõlvest peale olnud unistus kriminalistiks saada, või vähemalt üheks korralikuks uurijaks. Alati rääkis, et küll ta ükskord selle asja veel käsile võtab, kui on oma esimese diplomi kätte saanud. Mina kiitsin takka – kellele siis ei meeldiks unistuste ja ambitsioonidega mehed, kui neid nii kasinalt võtta on! Oleksin ma siis teadnud, kui kalliks see mulle ükskord veel maksma läheb.

Illusioonid hakkavad tuhmuma
Värsked diplomid käes, läksimegi paari. Ja siis olime õnnelikud, vähemalt mina olin. Jäin kohe rasedaks, ja kõik meie jutud keerlesid tulevase järglase ümber. Esialgu ei pannud ma tema armukadedust tähelegi, või kui, siis olin isegi kõrvust tõstetud. Kui lapsepuhkusele jäin, käis ta töölt ka päeva ajal väga tihti kodus. Aitas majapidamises, et ma liiga ei pingutaks. See kõik oli mulle kinnituseks tema suurest armastusest.
Esmakordselt hakkas mulle tema kõrgendatud tähelepanu mu päevaste tegemiste suhtes närvidele käima, kui ta õhtul kuidagi taunivalt  teatas, et helistas mitu korda, aga mind polnud kodus. Teadis väga hästi, et pidin arsti juurde minema, ja mis selles siis imelikku oli, et ka poodidesse sisse põikasin. Aga tema: kliinikus järjekordi pole, ja mis ringijooksmine see minu olukorras on – mõelgu ma lapse peale!
Edasi tulid juba naljakamad lood. Kui olin kuuendat kuud rase, tuli ta ühel õhtul uudisega, et oli ühe meie ühise tuttava mehega kohtunud, kes minu vastu väga huvi tundis ja tuhat tervit saatis. Loomulikult olin rõõmus, sest polnud temast juba ammu midagi kuulnud. Mu mees märkis rõhuga: ärgu ma valetagu – tal on väga hästi teada, et olen temaga viimasel ajal korduvalt kohtunud! Turtsusin solvumusest.

Mehe armukadedus süveneb...
Esimene tõsine skandaal tuli siis, kui viimast kuud lapseootel olin. Kuna olen loomu poolest liikuv ja seltsiv, pealegi hea tervise juures, püüdsin viimase hetkeni mitte ainult voodiveerel istuda. Vähemalt kord nädalas käisin ise turul (kus mulle on alati meeldinud käia). Ja nüüd ründas mees mind süüdistusega, et teab, miks ma turul käin – lihtsalt ühe armeenlasest kaupmehega kohtamas!
Issand halasta – see oli juba midagi päris hirmutavat! Esiteks pole ma viimastel aastatel turul peaaegu ühtegi armeenlast silmanud, kõnelemata sellest, et ma ei pane ilmaski tähele, kas müüja on türklane, hiinlane või eestlane, naine või mees. Siis soovitasingi tal oma blomquisti-sündroomi üle tõsisemalt järele mõelda (kuigi selle nutika poisi kahtlustustes oli alati oma loogiline iva). Ja tema ähvardas mind: olgu ma valvel – tema teadvat juba "nii mõndagi", mida ma tema eest varjan, ja küll ma ükskord veel näen!
Loomulikult olin masendatud, nii et õnnelikku ema mu poeg ilmale tulles eest ei leidnud. Ja aina hullemaks läks. Mu mees, kes oli nii väga nimelt poega oodanud, ilmutas lapse vastu minimaalset huvi. Käis meelsasti ametisõitudel, kõikide märkide järgi murdis truudust, aga koju tulles võttis alati mind letti: kus käisin, mida tegin.

...ja võtab foobia mõõdud
Kuna aegajalt võtsin enesele koju tõlketööd, siis käisin sageli tellijatega kohtumas. Järgmine mu pattudest (!), mis teda märatsema ajas, oli see, et töö olla mul ainult kattevarjuks, ma käivat "oma intelligendinärudega" kohtamas – ta olla ise seal-ja-seal autoaknast näinud. Seekord rääkis ta tõtt – mäletan ise ka, kuidas kesklinnas lapsepõlve mängukaaslasega kokku sattusin, pikalt juttu ajasime ja palju naersime. Siis karjusin juba mina mehe peale ka: tehku lõpuks kindlaks, kellega ma siis rohkem petan, kas turumüüjate või intelligendinärudega, nii terane taskudetektiiv kui ta on!
Pärast mitu kuud kestnud "vaikivat ajastut" oli mul suisa hea meel, kui ta mitmeks kuuks välismaale tööle läks. Hoiatades muidugi, et küll ta kõik teada saab, millega ja kellega ma siin tema äraolekul tegelen. Ütlesin külmalt, et andku aga minna. Kuigi ei kujutanud ettegi, et võiksin lahku minna ja poja isata jätta, isegi vaatamata sellele, et ta pojast siis ka suuremat välja ei teinud, kui too juba jalad alla võttis ja esimesed sõnad suhu sai.

Ereti jutu pani kirja
Imbi Käbi

Jätkub ajakirjas...

2 kommentaari Lisa kommentaar
  
CHALLENGE FINANCIAL SERVICES, 07.10.2018 13:47
Tere, See on üldsusele teavitamine, et CHALLENGE FINANCIAL SERVICES, me oleme erafinantseerimisfirma. Meil on avatud rahalised võimalused kõigile inimestele, kes vajavad rahalist abi. Kas sa arvad laenu saamist? Kas teil on tõsine vajadus kiireloomulise laenu järele, et alustada oma äri? Kas teil on võlg? See on teie võimalus oma soovi saavutada, anname isiklikke laene, ärilaene ja kõiki 3% intressiga laene. Kui olete huvitatud erakorralise laenu saamisest, võtke meiega ühendust e-posti teel challengefinancialservics@gmail.com, et saada lisateavet. Challenge Financial Services Tel: +16789614269 E-post: challengefinancialservices@outlook.com E-post: challengefinancialservics@gmail.com
james evans 01.08.2018 02:11
Oleme rahvusvaheline laenupank, anname laenud üksikisikutele ja ettevõtetele Lähis-Idas, Aasias, Euroopas ja Põhja-Aafrikas. Pakume laenu liike nagu isiklik laen, äri- / investeerimislaen, auto laen, võlgade konsolideerimise laen ja õppelaen 18 aastastele ja vanematele. anname välja laenud vähemalt 5000 USA dollarit, mille tagasimaksetähtaeg on 1 aasta kuni 25 aastat. huvitatud peaksid võtma meiega ühendust e-posti aadressi @ heartlandfingrp@gmail.com või WhatsAafi kaudu numbri järgi: +1 (202) 922-8783