horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsiseturundustestidusutlusedveebi eksklusiiv

Francis Goya, "Muinaslugu Sinilinnust", EAÜ

Projekt "Muinaslugu Sinilinnust", mille eestvedajaks ja produtsendiks on muusik Mikk Targo, on nüüd sel hilissügisel saanud emotsiooniküllase järje. Täpsemalt öeldes, saab seekord kuulata pelgalt instrumentaalversiooni antud projekti lauludest.

"Tänu Francis Goyale, tema kitarrile ja Lutz Krajenski Studio Big Bandile on kaksteist igihaljast meile väga armsat laulu saanud uue ning kauni tõlgenduse", loeb selgituseks välja plaadiümbriselt.
Muide andekale Belgia kitarristile Francis Goyale pole see esimene taoline kokkupuude Eesti muusikaga. Nimelt on ta juba tunduvalt varem, aastal 2001, välja andnud helilooja Raimond Valgre muusikaga plaadi, mis meil mõistagi täielikuks bestselleriks kujunes.
Veidi alla viiekümne minuti pöörleval albumil on kokku kaksteist n.ö. parimat eesti levimuusika varasalve alla lahterdatavat meloodiat, meie parimatelt klassikalistelt "kerge muusika" autoritelt. Nimekiri on tõepoolest veenev: Raimond Valgre, Evald Vain, Hans Hindpere, Uno Naissoo, Arne Oit, Gennadi Podelski, Valter Ojakäär, Ülo Vinter, Uno Loop.
Loomulikult ei saa öelda, et teistsuguse koloriidiga ja üksjagu algsega võrreldes töödeldud siinleiduvad instrumentaalsed lähenemised algsetest vokaaliga omadest üle oleksid. Kaugeltki mitte.
Ometi iseenesest on kõlapilt ikkagi huvitav, meeleolukalt svingiv.
Küllaltki ühtlase tasemega albumilt midagi eraldi esile tõsta pole mingit vajadust.
Paladest kõige tuntuimad, rahva seas enim instrumentaalseltki lihtsalt äratundmisrõõmu tekitavad kindlasti "Mis värvi on armastus" (Arne Oit), "Muinaslugu muusikas" (Raimond Valgre) ja "Kaks kuukiirt mu toas" (Arne Oit).
Maailmakuulus kitarrist Francis Goya pole pidanud paljuks kirjutada ka kenasti kõlava pühenduse oma plaadi kuulajatele:
"Eesti, see imeilus põhjamaa (siinkohal allakirjutanu muidugi kõvasti protestiks, kuna Eesti pole mingi põhjamaa tegelikult, vaid nimelt üks Balti riikidest), mida ma armastan ja järjepidevalt külastan, üllatab mind iga kord oma muusika ja võrratute heliloojatega. Kõik need imelised meloodiad, tulvil emotsioone ja harmooniaid, mida mul oli au tõlgendada, tekitavad minus kirjeldamatu tunde.
Selle uue albumiga astun veidi välja oma pigem romantilisest klassikalisest stiilist ja naudin seda tõeliselt. Loodan, et tunnete sellest sama palju rõõmu, kui mina tundsin seda salvestades."

Hinne: 7/10

Ülo Külm

 

0 kommentaari Lisa kommentaar