horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsiseturundustestidusutlusedveebi eksklusiiv

Gary Clark Jr., "The Story Of Sonny Boy Slim", Warner

Gary Clark Jr. on Austinist, Texasest, USA-st tulev 31-aastane laulev kitarrist ja näitleja. Tema kohta on muide teada, et kitarrimänguga alustas ta juba 12-aastaselt.

Seda et meest võib põhjendatult multitalendiks pidada kinnitab ka antud album, kus ta mängib lisaks bassi, trumme ja klahvpille.
Mis Gary Clark Jr.-i loomingut puudutab, siis siin tulevad mängu paljud erinevad žanrid. Mõjutusi on bluusist džässini, soulist kantrini ja isegi hiphop on oma jälje jätnud.
Kuigi mees on niisiis muusikarindel piltlikult öeldes tõsisemalt askeldav aastast 1996, andis tema esimest albumit pikalt oodata. Ja ega neid stuudioalbumeid senini liiga palju pole, antud toode on tegelikult alles neljas.
Gary Clark Jr. on nüüdseks kõvasti tunnustust kogunud. Teda kutsutakse aupaklikult lausa kitarri sensatsiooniks ja talle on tasku pistetud isegi Grammy-auhind.
Mis antud albumit puudutab, siis siin oskab muusik kuulaja juba avalugudega täielikult ja lõplikult ära võluda. "The Healing" ja "Grinder" ongi tituleeritud lööklauludeks, mõlemad purevad ülivingete rütmide ja sinna peale nagu valatult sobiva vokaaliga. Absoluutseks säravaks ja sädelevaks pärliks võib pidada veel "Stay´d". Kuid tegelikult on valdav osa ülejäänud kraamigi pea sama ahvatlev, ridamisi põnevaid nüansse pakkuv.
Kuigi tegemist on üldjuhul bluusialbumiga on siia osavasti sisse tõmmatud ka souli ja isegi lausa hard rocki elemente. "Hold On" on suisa funkilik. "Church´is" ilmestavad üldist kõlapilti naturaalkitarr ja suupill.
Ainuke selline tüütuvõitu sõelumine on närviliselt tempokas, The Who kunagise lööklaulu "My Generation" põhirütmi üle kantiv või suisa nahhaalselt kopeeriv "Shake". Esmalt saigi arvatud, et tegu nende osalise kaverdamisega, kuid infovoldikul vastav märge puudub.
Ning mis kogu selle Gary Clark Jr-i uue töö puhul mõnes mõttes natuke ehk imestama paneb, läheb raskelt peale naistele. Võimalik, et mitte tingimata sellise talle omase erilise kitarrisaundi poolest, vaid just sametise vokaali tõttu.
Kujunduse poolest album kuigivõrd silma ei paista, võib jääda isegi märkamatuks.

Hinne: 8/10

Ülo Külm

 

0 kommentaari Lisa kommentaar