horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundussuhtedtestidusutlusedveebi eksklusiiv

Go Away Birdi laulja Hanna Parman: "Sinine juuksevärv sobib mulle kõige paremini!"

Silmatorkav juuksevärv, põnevad tätoveeringud, imeline hääl, armastus mägede vastu ja julged seisukohad – selline on laulja Hanna Parman.

24-aastane, Amburi tähtkujus sündinud Hanna Parman on laulmisega tegelenud juba maastmadalast. Praegu paneb sinijuukseline "natuke melanhoolne" noor daam ennast proovile tõeliselt rahvusvahelises bändis Go Away Bird, kes lauluvõistlusel "Eesti Laul 2016" ennast suurema vaevata finaali vinnas. Go Away Birdi plaanitavast uuest albumist, oma armastusest mägede vastu ja tööst kultuuriklubi Kelm juhatajana räägib sõbralik ja sümpaatne Hanna meeleldi.

Milline oli sinu lapsepõlveunistus? Kuivõrd see täitunud on?
Üks väga suur unistus oli mul saada kass. See on täitunud.
Mul on praegu must karvane emane kiisu Vares. Hästi hea kass!

Millal ja kuidas laulmise juurde jõudsid?
(Mõtleb) Kuna mul on üsnagi musikaalne perekond – väga noorelt, see on kirikuga seotud.
Isa oli mul pastor ja käisin peamiselt kirikus laulmas. Aga pigem oli seal tegemist koorilauluga.
Koolis hakkasin juba üksinda laulma.

Oled pärit kristlikust perekonnast. Kui tugevalt on see mõjutanud sinu väärtushinnanguid, vaateid elule?
See on väga tugevasti mõjutanud. Elan kodust kaasa antud põhimõtete järgi, ma olen kristlane. Kuid mitte selle klassikalises mõttes, nagu sõbrad-tuttavad teinekord arvama kipuvad.
Kuskilt varem ilmunud artiklist võiski lugeda, et juba nooruses olevat just sina olnud viielapselise pere "tulehark"...
(Naerab) See on rohkem kujund!

Sinu esimene suurem esinemine lauljana. Kellele, millal, kui kindlalt ennast tundsid?
Õppisin siis teises klassis. Olin Harjumaa laululaps. Esinemiskohaks oli väga suur saal.
Laulsin kuldses kleidis laulu "Kuldsed kingad", tegemist oli kristliku lauluga.

Kuidas oma hääle eest hoolt kannad, teed mingit spetsiaalset hääletrenni?
Sellel on oma eellugu. Olin 12- või 13-aastane, kui mul oli hull läkaköha. Pärast seda hääl muutus. 18-aastaselt lõigati mul veel mandlid ära...
Kannan väga palju salle ja joon teed, kui ilm jahedamaks läheb. Teen ka väga palju hääletrenni - harjutan enamjaolt kodus.
(Täpsustab) Laulmine on mulle pigem väljakutse!

Kas on sedagi ette tulnud, et kontserdil vahel laulusõnad ära unustad? Kuidas ennast sellisel juhul ebamugavast olukorrast "välja vingerdad"?
Seda on ikka juhtunud. Mitte kardinaalselt küll, kuid read lähevad näiteks vahetusse. Kuid kuna ma olen palju laval olnud, siis improviseerimine tuleb kergelt.

Go Away Bird on põnevamat sorti rahvusvaheline kooslus. Kuidas kogu asi alguse sai?
(Naeratab) Stas (muusik Stanislav Bulganin - autori märkus) tahtis teha naisvokaaliga bändi. Aastaid otsis ta sobivat naislauljat. Kuna ta elab Eestis, otsis ta seda Eestist.
Tartus oli tal eelnevalt sõber Dirk (Dirk Lloyd, nüüdne bändikaaslane - toim.) tekkinud...
Juhtus nii, et Stas tuli Tallinnasse Von Krahli ühte punkbändi, see oli kokku pandud eesti kuulsatest punkaritest, vaatama. Kuna mul on pungiminevik, siis minagi olin selle koosseisus...
Hiljem selguski, et me sobime ja nii Go Away Bird oligi valmis.

Nime valikust. Mingi samanimeline lind ongi kuskil täitsa olemas. Mis teid ühendab, miks nimelt selline bändinimi?
Lõuna-Aafrikas on samanimeline lind. See lind on väga äge! Kui kütitakse loomi, kui jahimees hakkab parajasti laskma, see lind hoiatab eelnevalt jahitavaid. Siis lind teeb väga koledat häält!

Oled bändis ainuke naine. Kuidas meestega hakkama saad, kuivõrd nad sinu muusikaliste ideedega arvestavad?
Oi, nad on enamjaolt nii toredad! Kõik on minust vanemad ja küpsemad. See Stas on tõeline džentelmen. Vaidlusi meil muidugi on - umbes nagu pereasjad!

Miks teil ainult ingliskeelsed lood on?
Stasil on neid mugavam kirjutada. Inglise keeles tuleb kuidagi paremi­ni välja.

Kõige põnevam või eriskummalisem koht, kus kunagi esinenud oled?
Tead. Go Away Birdiga seoses ei tule midagi ette. Kuid kunagi ühe oma bändiga käisin Tallinnas Heleni kurtide koolis esinemas. Mängisin ise seal bassi, kurdid tunnetavad madalaid sagedusi. (Laulu)sõnu näitasime seinal.
See oli kümme aastat tagasi, bänd kandis nime Miip.

Oot...oot. Nüüd tuligi meelde, et laulmisele lisaks osad sa ju tõepoolest lausa profi tasemel basskitarri mängida...
G.Otsa kooli lõpetasingi just basskitarri erialal. Ka praegu mängin natuke bassi ja kitarri Go Away Birdis...

Sinu sinistest juustest ei saa üle ega ümber... Tahad hallist massist eristuda? Oma eripära rõhutada?
Sellega on mitu teemat taga. Ma proovisin kunagi kõik juuksevärvid läbi, sinine sobis kõige paremini! Kui vahepeal juuksed pruuniks tagasi värvisin, siis hoopis see äratas rohkesti tähelepanu ja ma värvisin nad tagasi siniseks. Seitse aastat on mul olnud sinised juuksed.
Seetõttu sain endale ka sellise laheda hüüdnime - Sini.
Juuksuris käin kord kuus.

Mis värvi su juuksed tegelikult, värvimata on?
(Muigab kergelt) Ei mäleta, mis värvi juuksed mul algselt olid!

Märkan, et kannad ka tätoveeringut. On sel mingi sinu jaoks kindel tähendus, mingi lugu taga?
Mul on tegelikult neli väikest tätoveeringut. Esimese neist tegin neli aastat tagasi. Käe peal on kiri Armastus. Armastus on kõige tähtsam asi!
Selja peal - noodijooned. Jalal on "linnukesed traadil". Enne praegust bändi tehtud. Kusjuures sümboolne, seal on üks sinine linnuke, kes lendab traadi pealt ära!
Käsivarrel on helilained - nagu mäed!

Tulevikus tuleb tätoveeringuid veel juurde või mitte mingil juhul enam?
(Kelmikalt) Plaanin veel teha!

Sinu kohta on öeldud – melanhoolne noor daam. Sa ei pidavat kuigi tihti naeratama jne. Vastab taoline jutt tõele?
Natuke küll. Kui ma lähen lavale, siis olen täiesti karakteris sees. Laval olen natuke teistsugune mina. Kõik oleneb sellest ka, millest para­jasti laulad...

Kes sind lauljatest enim mõjutanud on, kes sulle eeskujuks olnud?
Anne Veski on mu suur lemmik.
(Kirtsutab nina) Pole mõtet siinkohal üles loetleda neid nimesid, keda keegi üldjuhul ei tea...

Kellega eesti lauljatest sooviksid lava jagada või võimaluse avanedes mõne koostööprojekti kallal nokitseda?
(Naerab) Anne Veskiga! On nii kõva tädi. Olen tema tõeliselt suur fännitüdruk. Respekteerin teda kui artisti, äge!
Ma avastasin ta suhteliselt hilja, siis kui olin 16-aastane. Mulle meeldib tema fenomen.

Millist muusikat temale lisaks naudid, sinu viimane korralikum kontserdielamus?
Ma kuulan üsnagi vähe muusikat. Von Krahli majabänd esines sel aastal nende sünnipäeval, see oli väga tore.

Põhikohaga töötad kultuuriklubi Kelm juhatajana. Millist väljakutset antud töö sulle pakub?
Mind kutsuti sinna tööle. See on olnud kõige raskem töökoht mu elus. Nõuab väga palju.

Millised mehed sulle meeldivad? On sul endal kindel kavaler olemas?
(Naeratab,mõtleb) Mul on oma Excel - armastuse Excel! (Mõtleb pikalt) Jaa, mul on boyfriend küll, aga ta ei ela Eestis.

Et oma bändile suuremat tähelepanu tõmmata, oleksid sa nõus näiteks mõnes rahvusvaheliselt tuntud supertiraažiga klantsivas meesteajakirjas poolpaljalt poseerima?
Kindel ei! Ei tunne vajadust selleks.

Mis sind tänapäeva Eesti elus häirib, mis meeltmööda on?
(Naerab) Mul on see mure - et väga tore on! Eestis meeldib kõik. Ei oska kurta. Meie paberimajandus on lihtne. Et on ettevõtlusvabadus...
Aga tehakse väga palju draamat ja et meie lennupiletite hinnad on nii kallid - need läheksid miinuspoolele.

Mida arvad praegu võimule tulnud uuest valitsusest?
Pole väga teemadega kursis. Üldjuhul ma usaldan juhte!

Lapsepõlve veetsid sa Kehras, nüüd elad Tallinnas. Kumb keskkond sulle paremini sobib?
Momendil mulle meeldib Tallinn. Siin on lihtsalt igasugu võimalusi rohkem...
Tulevikus elaks vahest mõnes väiksemas linnas. (Muigab) Võib-olla siis, kui pensionil olen.

Kuidas vastutusrikka töö ja oma bändi kõrvalt vaba aega sisustad?
Ma käin väga palju mägedes. Alpides, ma arvan, et olen käinud kaheksa korda või rohkem!
Nüüd paari päeva pärast lähen jälle mägedesse. Reisin üldse päris palju, tööga seoses jne.

Kõiksugu ekstreemsed ettevõtmised ja seinaakrobaatika pidid samuti täiesti sinu rida olema...
(Naerab) See oli päris ammu. Mul on tsirkuseseltskonnaga tutvusi. Benjit hüppamas olen käinud ja koos sõpradega lumelauaga Leedus sõitmas.

Fotograafia peaks sinu jaoks samuti tähtis teema olema. Kui profiks ennast sel alal pead?
Fotograafia erialal olen lõpetanud EKA (Eesti Kunstiakadeemia). Kuid ma praegu üldse ei tegele sellega. Loomulikult ei välista ma mingit sellealast projekti lähitulevikus. Fotonäitustel vahel muidugi käin.

Mida uus aasta, talvine hooaeg sulle toob?
Oi. Ma olen põhimõtteliselt pool ajast mäe peal, peamiselt Alpides. Ülejäänud ajast käib kõva töö bändiga ja põhitööga seotu.
Go Away Birdi teist albumit hakkame kevadel lindistama, selle kõige ettevalmistamine jne.
Tegelikult on meil umbes kahe plaadi jagu lugusid juba ootel!

Lähema kahe-kolme aasta plaanid?
Ma ausõna ei tea. Üldjuhul on elu läinud oodatust paremini!

Ülo Külm

0 kommentaari Lisa kommentaar