horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsiseturundustestidusutlusedveebi eksklusiiv

Hädas helluse ja headusega

Läbi seniste käänakute ja kurvide on preili Tuule teele selle aasta numbri sees sattunud järjepanu suisa kaks head, hella ja igati ontlikku kavalerikandidaati, kes idee järgi peaks kaunistama ja täiustama mistahes suhtemaastikku ning kelle juurdumissoovi iga mõistlik naisinimene tõenäoliselt suure hurraaga tervitama ja turgutama tõttaks. Käesolevas pajatuses tuleb juttu kandidaadist nr 1, kes eelnevalt figureerinud paarile patoloogilisele valetajale ja muidu lustivennale oli mõistagi uskumatult kena vaheldus, aga paraku on tõde see, et kui miski osutub liig-kenaks, on see siiski liig mis liig. Vähemasti Tuule puhul.

Eluline pöördumine
Aga et asjasse selgust tuua, mingem pisut ajas tagasi – niisiis …
…Läinud aasta viinakuul ristusid Tuule teed põhjalikumalt ühe tüübiga, kes pooltuttavate nimekirjas juba aastat paarkümmend, kellega siin-seal aja jooksul kokku põrgatud, ent põgusatest vestlustest kaugemale minna polnud varasemalt tulnud isegi mõttesse. Tol korral, pubi tantsuõhtul, kujunesid aga asjad kuidagi nõnda, et hommikuhakul laekuti Tuule poole ja kuna leiti, et koos on päris tore, jätkati kokkulepitult kohtinguid ka edaspidi. Paraku jäi see toredus üsna üürikeseks - Tuule tabas oma kaaslase valetamiselt ja niivõrd totralt valejupilt pealegi, et hämmeldunult küsida, milleks selline lapsik ja absoluutselt mõttetu luiskamine? Vastuseks kõlas üsna rabav elufilosoofia – meespool arvas, et sel pole mingit tähtsust, kui teine valetab, tähtis on see, et ollakse koos. Tuule üritas kangekaelselt omapoolset nägemust „peale suruda“, et valetamine on ikka läbinisti vale, sest lämmatab usalduse juba eos ja kuna teine sellega nõustuvat näis, otsustas naine siiski suhtelaadset kooslust jätkata.
Kuivõrd tal paari aasta tagune kogemus patoloogilise valetajaga varrukast võtta, oskas ta juba treenitult tähele panna, mil teise poole suu taas suitsemismärke ilmutab ja kuna paraku kõik märgid näitasid, et too luiskamist sugugi jätta ei kavatse, andis Tuule ta aastavahetuse paiku vabaks, tulevastele heausksetele naiskõrvapaaridele. Ja paratamatult hakkas kanda kinnitama kuri kahtlus, et mees-suine valetamine on sedavõrd vohama hakanud, justkui oleks ausad, mehised ja truud isasinimesed maamunalt otsa saanud. Neid nukrapoolseid mõtteid mõtiskledes otsustas ta siiski veel üht õlekõrt kasutada ja riputas tutvumisportaali üles kuulutuse, mis õigupoolest justkui polnudki niivõrd otsene hüüe tutvumiseks, pigem selline mõtiskluselaadne pikk küsimus:

Olen täheldanud, et Elu üritab mulle jonnaka järjekindlusega
selgeks teha, et Sind ei ole olemas. Tõesta palun vastupidist, et oled
olemas, selline mõnusa kiiksuga, armastav, kallistav, kes viskab leebe
irooniavarjundiga nalju ja mõistab neid ka vastu võtta ... ühesõnaga
ühel lainel olemine on säänse asja nimi. Ja (vale)vaba ning truu peab olema.
Võimatu?! No vaidle talle (Elule) vastu, vaidleme koos?! :)

Tollele küsimuselaadsele mõtisklusele tuli vastuseid ootamatult palju, aga enamus neist avamata jäidki, kuna esimeste hulgas saabus Tuule silmis lootustandva sisuga läkitus:

Ninanips Elule
Minu meiliaadress reedab Sulle minu nime, seda pole vaja üle korrata.
Eks ma, kui üksikuks jäänud meeshing, kolan mõnikord tutvumisportaalis, ikka selles ainsamas mis nüüdki lahti. Ja ootasin ikkagi ära kellegi kuulutuse, kus ei otsita teatud pikkuse, kaalu, vanuse ja omadustega tõukoera, vaid soovitakse enese kõrvale samasuguse pilguga maailma nägevat kaaslast. Küll tahaks nüüd enesekindlalt hüüda - Jess, mina siin!, aga...
Küllap Sul postkast ajab niigi praegu üle ääre ja kõik ülejäänud kirjutajad on minust nooremad. Aga mis ma ikka jahvatan, hakkan parem ennast kiitma.
Vanust 50+ kuid sise- ja enesetunde järgi pigem 40+. Ei ole raske avarii järgselt üles taotud, kere sirge ning läbisõit on õige. Tehniline osa on priimas korras ning jõudu elumaanteel edasi vuramiseks jätkub veel kauaks.
Iseloomult olen kaalutlev, kuigi jah, mõnikord harva annan äkilisemalt gaasi ja siis panen mõnest plangust läbi. Ma ei seedi truudu­setust, lolle ja huumorisoone puudumist. Ning selle viimase pärast ma Sulle kirjutangi. Kui meite vahel midagi ei tulegi olema, sooviks oma silmaga ära näha kena naisterahva, kellel on huumorisoont, kergelt iroonilist pealegi.

Ootan piiiiiikisilmi Sinu vastust.
Arusaadavalt olnuks taolisele kirjale vastamata jätmine suisa patt ja et Tuule seda pattu enda hingele ei tahtnud, läks täie hooga käima edasine kirjavahetus (mis siinkohal siiski jääb lugejale vahendamata). Kirjutamis- ja mõttevahetusstiil oli noil kahel suht sarnane, lausa nõnda, et vahel tundus Tuulele teise kirju lugede, justkui lappaks omi mõtteid.
Ridadest ja ridade vahelt adus Tuule, et tegemist on tõepoolest tõsiseltvõetava inimesega, kelle jaoks valetamine on tundmatu maa. Ja just seetõttu ei tekitanud alarmieelset tunnet ka tema ladus väljendusoskus, millise valdajad pahatihti osutuvad libekeelseteks casanovadeks, antud juhul oli see puhas nauditav boonus.
Üha koorus usaldusväärseid fakte – seljataga pikk ja amoraalsusega pikkimata abielu, mida tema oleks jätkanud „kuni surm lahutab“, ent allaandjaks osutus naispool, tuues põhjuseks matma kippuva rutiini. Nii ju ikka elus juhtub, kui koduses paarikoosluses vürtsi-iha ühel poo­lel väljakannatamatuks muutub ja seda teisal pihuga pakutakse, minnakse sealt matti saama. Ja mõnikord kasvatakse lihtsalt lahku.
Oli tol mehel ka hilisemalt üks pikem suhe, mis lõppes sedakorda tema enda algatusel, kuivõrd uus südamedaam osutus lõppkokkuvõtteks mammonajahil olevaks kullakaevajaks. Ja nii ta siis mõnda aega tolle viimase suhte küünte sisselöömisest tekitet haavu parandas, kuni tundus olevat küps taas õnne proovima, sest polevat üksi-elaja tüüp.

Alguses väikesed tantsud …
Kirjaridade käigus oldi jõutud ka piltide vahetamiseni, sealt vastuvaatajad vastastikku leidsid heakskiitu, selle pisikese „aga“-ga, et Tuulele tundus pildilolija hirmtõsine ja tal oli alati olnud alateadlik pelgus elu ülearu tõsiselt võtvate inimeste suhtes, isegi miskit allergiasarnast. Ent kui telefoninumbridki vahetatud ja esimene kõne peetud, hajusid need kahtlused – teiselpool kõnelev inimene viskas muuhulgas ka mõnusasti nalja ja häälgi oli sümpaatne. Ei saa mainimata jätta, et esimene kõne oli ka ses mõttes muljetavaldav, et vältas terve öö, ühtekokku üheksa tundi, mis omakorda tõestas, et neil oli, millest rääkida, teemasid ja ühiseid vaatenurki jätkus, seda enam, et mõlemad valdavalt vaimsete huvidega. Üsna pea tekkis vastastikune soov ka silmast silma kokku saada ja otsustati see kohting ühitada tantsuõhtuga. Kuivõrd kohavaliku tegi Tuule, pidi meespool algatuseks tema juurest läbi põikama, et sealt koos edasi minna.
Mida lähemale kokkulepitud kellaaeg jõudis, seda enam imestas Tuule, et ei tunne vähimatki kohtingueelset ärevust, mingi närvikõdi olnuks ju igati loomulik, eriti arvestades asjaolu, et varem polnud teineteist käegakatsutavalt nähtud. Kuidagi väga omaseks oli saanud see veel nägemata mees, lausa koduseks võiks öelda. Ja sestap ei üllatunud Tuule sugugi, kui uksekellahelina peale ust avades tervitas saabujat kui vana tuttavat. Tulija välimus vastas saadetud fotodele, pikkust ehk küll tundus pisut vähem kui piltide järgi fikseeritud ja ehk kuidagi rohkem kõhnavõitu paistis ta kah, aga kuna kasvust-kaalust polnud otsesõnu juttu tehtudki, siis ei kujutanud see pisiasjaolu iseenesest mingit probleemi.
Terekalli vahetatud, teatas tulija, et läheb toob nüüd autost asjad ära, mispeale Tuule lõbustatult küsis, et kas mees tuli kohvritega ja kolib kohe sisse? Tolle peale sai ta tõsiasjaliku vastuse, et täpselt nii see on ja kolimisauto jõuab mööbliga ka kohe ukse ette. Selline muhe naljaviskamine kinnitas Tuule veendumust, et mees ka kirja- ja telefoniväliselt on sama loomuliku ja vaba olemisega ning asjad saavad siitmaalt ainult kenasti minna. Sel hetkel jättis ta tahaplaanile ka tähelepaneku, et mehega terekallistuse hetkel ei tundnud ta – tolle va keemia mõttes – kehas ega hinges vähimatki jõnksatust. No küll see tuleb, kui õige aeg, mõtles Tuule.

Mari Malne

Jätkub ajakirjas...

0 kommentaari Lisa kommentaar