horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundustestidusutlusedveebi eksklusiiv

Ilusate kätega mees

Enelin on kaotanud lootuse kunagi veel kallim leida. Kui aga üks kena mees talle tähelepanu hakkab pöörama, muutub naise maailm erksavärviliseks.

Enelin ärkas koera haugatuse peale. Ema, kes magas teisel pool seina, köhis rängalt. Teda oli juba pikemat aega vaevanud bronhiit. Kell, mis rippus otse voodi kohal, näitas kuuendat hommikutundi.
Veel paar tundi saab rahu, siis tõuseb ema, kes arstimeid peab võtma. Kohvi teeb ema ise ja hommikusöögi ka. Sest täna on Enelinil pikk päev. Säästumarketis olid paar kassapidajat ära läinud. Teised pidid nüüd nendegi töö enda peale võtma, kuni uued asemele leitakse. Palk tõusis ka veidike.

Tavaline hommik, tavaline naine
Enelin elas koos ema ja koer Belliga väikeses, kuid kenas majas. Nõmme mändide alla oli selle ehitanud kadunud isa Henri. Ja ehitas ta seda poole oma elust.
Enelin, kellel oli täitunud paar kuud tagasi 40. eluaasta, tundis end veel hästi. Mingeid haigusi tal enda teada ei olnud. Arsti külastas ka haruharva. Nüüd lahkus see kena, tagasihoidlikult meigitud ja kõhnavõitu daam majast.
Ajastus sobis, buss sõitis peagi kohale. Rahvast jagus, sest oli tööpäeva hommik.
Et oli reedene päev, käis poes rahvast tihedasti. Tund enne sulgemist toimus midagi, mis muutis kogu naise senise elukorralduse.
Meesterahvas, kes seisis teisel poole letti, kutsus Enelinis esile uudishimu. Just käed olid need, mis sundisid teda mehe poole pilku tõstma. Pikad pianistisõrmed, ideaalselt maniküüritud.
Mehe nägu oli intelligentne, kenade helesiniste silmade, peene huulekaare, sirge ninaga. Pilt mis pilt.
Enelin naeratas, ütles arve summa ja kui mees leti äärest lahkus, vaatas ta tagasi.

Kas tõesti mehepoolne huvi?
Enelinil oli oma senise elu jooksul olnud üks abielu, mis kestis viis aastat. Naise arvates oli süüd ka emal, kes pidevalt Peetri kallal näris.
Aga mine tea. Paar suhet, millega jälle ema rahul polnud, läksid oma- teed.
Emal oli toit valmis, kui tütar koju jõudis.
Päris tütrelt, kuidas päev kulges. Enelin vastas: „Täiesti normaalne reede.“ Rohkem tal polnudki ju midagi lisada. Mis neist kätest ikka meenutada!
Päevad möödusid rahus ja midagi erilist ei toimunud. Aegajalt meenusid ikka käed. „Nagu mingi maniakk!“ kirus ta ennast.
Selma, Enelini tädi, kes oli väga rahulik ja vaikne inimene, täielik vastand Enelini ema Silvile, küsis küll mõnikord: „Kas sa endale mõne meesterahva oled leidnud ka?“ Enelinil polnud sellele midagi vastata.
Nüüd aga tundus, et temast hakkas huvituma kena mees.
Ühel õhtul oli mees jälle poes. Tööpäev hakkas lõppema. Viisakalt küsis ta: „Kas ma võin teid saata?“
Enelin nõustus muidugi. Ühest korrast sai mitu.

Helgi Soots

Jätkub ajakirjas...

0 kommentaari Lisa kommentaar