horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundussuhtedtestidusutlususutlusedveebi eksklusiiv

Ingrid Rüütli uurimistööd toovad arhailise aja jäljed tänapäeva kultuuri

Armastatud esileedi Ingrid Rüütel teadis juba üpris väikese lapsena, et temast peab maailma midagi maha jääma – näiteks raamat. Väikese tüdruku eesmärk on mitmekordselt täidetud.

Ingrid Rüütel on eesti etnomusikoloogia rajajaid ja üks teenekamaid rahvamuusika uurijaid ning kogu folkloori uurimise pikaajaline ja ühiskondlikult mõjukas eestvedaja ja eestkõneleja.
Ta on oma teadustöödes toonud esile eesti regilaulude viiside ning laiemalt soome-ugri rahvamuusika eripära, loonud eesti ja vadja regiviiside tüpoloogia ja andmebaasi, määratlenud eesti rahvalaulu erinevad kihistused ja etniliste suhete rolli nende tekkes; selle kõrval on ta uurinud ka rahvakultuuri ja etnilise identiteedi väljendusviise.
Läbi aastakümnete on ta aktiivse väliuurijana talletanud tuhandeid rahvalaule ja osalenud mitme teadusfilmi tegemisel.
Teadusminister Liina Kersna ütles talvel, kui Ingrid Rüütel teaduse elutööpreemia sai, et tema pool sajandit teadustööd on võimas ja aukartust äratav.

Õnnitlen teid teaduse elutööpreemia preemia pälvimise eest puhul. Kas mäletate, millal teil oma eriala vastu esimest korda huvi tekkis?
Ülikooli astudes ei teadnud ma sellest veel eriti midagi. Saatuslikuks sai see, et olin lõpetanud muusikakooli ja oskasin kuulmise järgi viise noodistada. Kuna kaasaskantavaid magnetofone nappis, kutsusid mu rahvaluule õppejõud professor Eduard Laugaste ja Udo Kolk mind Kihnu, Ruhnu ja Setumaa ekspeditsioonile kaasa viise noodistama. Siis oli neis paigus vana kultuur veel elav ja kõik tundus põnev, nii ma sellele alale truuks jäingi.

Kelleks te lapsepõlves saada unistasite?
Ei mäleta, et oleksin millestki konkreetsest unistanud. Olin ju sõjaaja laps. Aga juba kuskil algkoolis tekkis mõte, et minust võiks pärast surma maailma midagi järele jääda, kasvõi mingi raamat.

Milliseid ameteid olete oma senise elu jooksul pidanud?
Ametinimetusi on olnud erinevaid, aga kõik on olnud kas kirjandusmuuseumis või Keele ja Kirjanduse Instituudis.

Millised on teie huvialad?
Muusika, ajalugu, inimesed ja palju muud.

Millist muusikat teile endale kuulata meeldib? Kas ainult rahvamuusikat?
Rahvamuusika on minu töö, kuigi ka vabal ajal kuulan meeleldi maailmamuusikat. Aga muusika huvitab mind üldse ja ma kuulan väga erinevat muusikat, alates eri ajastute klassikast kuni popi, roki ja muu nn kerge muusikani. Eriline lemmik on aga džäss, eriti vana klassikaline džäss, nagu Glenn Milleri ja Duke Ellingtoni orkestrid.
Glenn Miller kirjutas ka imekauni muusika oma aja menufilmile „Päikesepaistelise oru serenaad“, kus mängis peaosa kuulus Norra iluuisutaja Sonja Henie. Milleri orkestri üks lemmikuid on „Karavan“. Glenn Milleri palaga „In the Mood“ algasid ka meie ülikooli tantsuõhtud. Tartu ülikoolil oli siis oma heatasemeline džässorkester.

Kuidas meenutate hiljuti meie hulgast lahkunud Marju Kuuti, kes erines teistest meie lauljatest vägagi oma stiili ja esinemismaneeri poolest?
Väga omapärane ja huvitav laulja, ka hea džässilaulja.

Milline on olnud siiani teie elus kõige õnnelikum või rõõmsaim hetk või sündmus?
Kõige-küsimused mulle üldse ei sobi, aga väga rõõmsad hetked on olnud kindlasti laste, lastelaste ja lastelastelaste sünnid.

Millised plaanid on teil tulevikuks ja eelolevaks suveks? Ehk on mõne raamatu toimetamine käsil?
Just saatsin trükki viienda raamatu sarjast „Mis on jäänud jälgedesse“ – „Viljandimaa laule ja lugusid“.

Soovite ehk midagi ka südamelt ära öelda?
Et see Ukraina sõda ometi lõpeks! See on väga paljude inimeste ühine südamesoov.

Hillar Kohv

0 kommentaari Lisa kommentaar