horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundussuhtedtestidusutlususutlusedveebi eksklusiiv

Kaks abielu tegid naise rikkaks

„Jah, ma olen oma mehi materiaalselt ära kasutanud. Aga ma olen veendunud, et see teeb mulle pigem au kui häbi,” kinnitab naine ning lubab peatselt ka uue mehe otsida.

Mina olen sündinud ligi 40 aastat tagasi, vaeses provintsiasulas ja vaeses perekonnas. Meie kahetoalises korteris polnud ei korralikku mööblit ega viimase peal kodutehnikat. Õnneks olid mu vanematel arukad ambitsioonid – nad tahtsid oma ainsast lapsest kellegi teha, nii et pärast 8. klassi pandi mind linna inglise keele kooli. Ja ma ise olin ka maastmadalast seda meelt, et mina loon enesele ükskord parema kodu kui see, milles üles kasvasin.
Kuldmedaliga ma keskkooli küll ei lõpetanud, aga ülikooli sain raskusteta sisse. Ma ei ütle, millisesse, aga teadlikult niisugusse, mille tudengite koosseisus on alati olnud ülekaalus mehed. Majanduse valisin selleks, et õppida asjalikult korraldama eelkõige omaenese elu. Ja ei varjagi, et seadsin eesmärgiks targasti mehele minna. Kinnitan ilma igasuguse võltshäbita, et olen ilus, sellepärast ei läinudki kaua aega, kui kõige igatsetum peigmees kursusekaaslaste seast oli mu jalge ees, ja armunud mis kole! Teise kursuse lõpus abiellusime.

Perekonnaelu konarlik algus
Kui igati šikid pulmad said peetud, olin veidi pettunud avastusest, et korter, mille mu mehe vanemad meile ostsid, oli ainult kahe-toaline ja mitte eriti peenes rajoonis. Raha oleksid ämm ja äi meile rohkem andnud, aga mu mees nimelt leidis, et see oleks ebaõiglane – mingil määral suudame õppimise kõrval ju ka ise raha teenida. Temal läks see küllalt kasulikult õnneks, minul mitte nii väga. Aastakese elasime enam-vähem talutavalt ära, aga siis hakkas mu meheke küüsi näitama. Leidis, et ma kulutavat liiga palju, ja jättis oma töölkäimised varsti päriselt katki põhimõttel, et kui mina midagi ei tee, miks tema siis üksi peab pingutama.
See tegi muidugi viha, aga ma ei näidanud seda välja, ja hakkasin hauduma plaani, kuidas ta vanematelt rohkem raha saada. Kuna äi oli küllalt tähtis ametnik ja ämm mitte vähem suur nina ühes kaubanduskeskuses, uurisin natuke neid asutusi, ja tulin omast arust täitsa nutikale otsusele. Ükskord, kui nad meil külas olid, tegin ise kohe otsesõnu juttu rahanappusest, ja kui ämm teatas, et teie elu – teenige ise, käisin oma trumbi välja. Nimelt vihjasin, et tean nende mõlema ametikoha taustadest mõndagi, mille avalikustamine tähendaks neile seniste sissetulekute olulist vähenemist.
See läks täie ette! Kuigi tegelikult ei teadnud ma nende konkreetsetest pattudest midagi, oli näha (eriti äia reaktsioonist), et ju neil neid üksjagu ikka oli. Pole mõtet rääkida, millise hambad-ristis-naeratusega nad mind pärast seda kohtlesid, aga raha hakkas meil olema piisavalt ka ilma mu mehe või minu töölkäimiseta. Nõnda jätkus see meie mõlema diplomisaamiseni, nii et sellel polnud enam mingit tähtsust, kui äi selsamal suvel siitilmast lahkus.
Ämm jäi üksi (ka mu mees oli vanemate ainuke laps – veel üks oluline näitaja, miks ma omal ajal tema valisin!) viietoalisse korterisse. Küsimus, et meie sinna elama läheksime, kerkis päevakorrale ainult möödaminnes, sest tegelikult ei tahtnud seda ämm ega igatsenud tema seltsi meiegi. Aga siis tuli mulle pähe veel parem plaan, mille teokstegemine ka õnneks läks.

Kaval korteritehing ja lahutus
Ämmale see isegi meeldis, kui minu vanemad oma kokkulangemise äärele jõudnud provintsikorterist talle seltsiks kolisid. Aga ainult esialgu. Pikkamööda hakkasin kuulma vihjeid, et minu omad, ämmast hea jupi nooremad, käituvad liiga peremehelikult ja elavad talle sobimatute seaduste järgi. Ma ei tea, mis seal just konkreetselt oli, sest joodikud polnud neist kolmest ükski, intelligentsuselt justnagu ka kõik ühel tasemel. Aga igatahes nüüd võttis mu äpust mees ükskord kõvasti sõna ja asus ämma poolele.
Kuna ma temast lahku minna ei tahtnud (erinevalt minust hakkas ta kohe pärast ülikooli korralikku raha teenima), tõmbasin „oma väed” koomale. Andsin ämmale ja mehele järele, milles aga sain, ja veel aasta hiljem viisin mõlemad niikaugele, et nad korteri minu vanematega lahku vahetasid. Selle tulemusena said viimased omaette kahetoalise korteri ja seadusliku tallinlase staatuse.
Mõnda aega näis kõik justkui hästi paigas olevat, aga kuna meil mehega suurema korteri hankimiseks (eriti pärast korraliku auto ostu) erilisi väljavaateid polnud, keelitasin teda oma äri püsti panema. Ajas ta vastu mis ajas (et pole kapitali, et kardab laenu ja ei tunne end veel ka ärimehetasemeni küündivat), aga selle ta asutas. Ja niisama libedasti kui alustas, läks ka põhja. Mis tähendas, et tuleb päästa, mis päästa saab, ja lahutusavaldus sisse anda. Materiaalne kompensatsioon, mille kohus mulle nn kooselu kestel soetatud varandusest määras, rahuldas mind täiesti. Ostsin enesele ise väikese kahe-toalise korteri ja otsustasin uue mehe otsimisega mitte viivitada.
Teadsin, millistes kohtades ja seltskondades käia, et saada tuttavaks inimesega, kelle nägu omal ajal ka tele-ekraanidel sageli vilksatas. Sündmuste edasine kujundamine osutus päris lihtsaks, kui õnnestus välja uurida, et tema abielu on niikuinii väljasuremisohus. Ja juba vähem kui poole aasta möödudes otsustasime leivad ühte kappi panna.

Järgmise abielu saatus ja tulevikuplaanid
Kuna tema äri(osalused) ammu kindlal järjel seisid, siis ei pannudki ta nii väga imeks, kui panin ette sõlmida abieluleping. Kurtsin oma kurba saatust ja endist kurja ämma, halasin, et teist korda ei taha ma enam maha jäetud saada. Ta oli kiiresti nõus oma vara lahkumineku korral pooleks jagama, kinnitades oma suures armastuses, et tema jätab mu maha ainult hauda minnes!
Temaga elasin koos ainult pool aastat. Poolt tema varast ma küll ei saanud, kuigi selleks mitmekordsetes kohtuprotsessides üksjagu vaeva nägin, aga lõpetasin siiski veel ühe (sedapuhku neljatoalise) korteriga, tuliuue mersu (mille ta mulle pulmadeks kinkis) ja päris korraliku summaga krediitkaardil.
Sestpeale sain enesele tutvusringkonnas küll meeste ärakasutaja maine, aga see mind ei sega. Ja ega ma salgagi – kasutan jah neid ära, kuni leian tõelise mehe, niisuguse, kes ei lase end ümber sõrme keerata. Igatahes võin uhkust tunda selle üle, et mina olen kõik ise saavutanud, omaenese tarkusest, arukast kaalutlusest, millest peaksid ju kõik normaalsed inimesed lähtuma. Mis mõte oleks olnud naiivse suure armastuse pärast mingile tattninale mehele minna ja hakata lapsi sünnitama samasugusesse viletsusse, millises ise kasvasin!
Kolmandat meest pole ma veel leidnud, aga küll ma leian, aega veel on. Paistab, et mehed on ka minuga ettevaatlikumaks muutunud, aga üksi pole ma kunagi olnud ja omaenese raha eest pole elada-lõbutseda tulnud. Ma ei usu, et maailmas ei leidu meest, kes otsiks just minusugust, asjalikku ja tõepoolest tugevat naist, kes teab, mida tahab. Kui siit ei leia, otsin piiri tagant – Euroopast, minu pärast kas või Ameerikast. Niisugust, kes ei lase end sentimentidest segada – lõppude lõpuks on õuel ikkagi juba XXI sajand!

Piret Raigi

1 kommentaar Lisa kommentaar
  
birgit 09.08.2021 19:01
laenupakkumine rahastamist vajavatele üksikisikutele mikrorahandusstruktuur Oleme hästi välja kujunenud ja aastate jooksul oleme saanud aru teie individuaalsetest vajadustest ja nõudmistest. Oleme pühendunud oma klientide õiglasele kohtlemisele ning professionaalse, sõbraliku ja viisakate teenuste pakkumisele. Meie protseduurid on loodud teile vastamiseks tagamaks, et pakume tooteid, mis vastavad teie oludele. Meie teenus on väga professionaalne ja viivituseta. Meie moto on aidata teid, kliente, olenemata teie vajadustest. pakkuda laene vahemikus 1000 kuni 5 000 000 000 eurot. taotlusi töödeldakse kohustuseta. Anname laenu kindla intressimääraga kõikidele laenuliikidele. Palun, kui olete meie teenusest huvitatud Täitke taotleja vorm ja saatke see meile e -posti aadress allpool Teie täisnimi: .................... Aadress: ................................ Riik: ................................ Laenusumma: ....................... Laenu tähtaeg: ...................... Sinu emaili aadress: .............. Sõlmige meiega lepinguid aadressil: birgitraigo@gmail.com