horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundustestidusutlusedveebi eksklusiiv

Kiri elust: Jah, mu poeg on gei, aga ma olen tema üle õnnelik

Tere, kallis Maie!

Teen nüüd midagi enda jaoks päris tavatut, nimelt hakkan kirja kirjutama. Ei tea veel, kas selle ka valmis saan, aga viimasest kokkutulekust saadud muljeid on nii palju, et tahaks neid Sinuga jagada.
Imelik, et võime aastaid üksteisest vaid põgusalt kuulda, aga siis kokku saades on tunne, et oleme alles hiljaaegu lahkunud. Ja Sinuga, armas pinginaaber, oli see tunne eriti tugev. See mõistmise, lennult mõtte haaramise ja uskumise ning usalduse tunne. Ei ole me ju enam teises ega kolmandas kümnes, vaid juba, nagu spordiveteranide keeles öeldakse – 50+.
Ehk see pluss-märk ongi see, mis peaks meie elukogemust ja küpsust näitama. Elu liigub aga mööda spiraali, on väidetud. Siis liigume ju aeg-ajalt juba käidud etappidele tagasi ja näeme elu nagu uuel tasandil kordumas.
Tõsi ta on, oma lapsi vaadates näeme kordusmustreid, aga alati on need uutmoodi paigutatud, lõputute variantidega nagu kaleidoskoop. Ja üks igavene teema, mis alati kõiki puudutab, on armastus. See on sügavalt individuaalne, iga inimese südame ja hingekeeli puutuv, aga ka lai – kogu meie planeeti hõlmav, loodust ja inimkonda hoidev tunne.

Meie elus on nii palju pisikesi argimuresid, et vahel ei märkagi, kui palju on ka argipäevaseid rõõme, mis annavad meile õnne ja rahulolu.
Võtame või oma lapsed... Mul on väga hea meel, et minu poeg on julgenud mind usaldada ja rääkida mulle oma teistsugusest armmastusest.
Jah, ta on gei, aga see tähendab, et teistsugune on ainult partneri valik, mitte armastus – see kõikevõitev, ülendav tunne, mis paneb inimese eriliselt särama ja kõike suutma.
Tõsi küll, kui mu poeg sellest esimest korda rääkis, olin pisut ehmunud ja ei leidnud endast seda suurt rõõmu, mida mu poeg ehk oodanuks, aga ilmselt hindas ta ka seda, et ma ta valikut välja ei naernud, vaid palusin, et ta mulle oma sõpra tutvustaks.
Ma olin alati oma pojaga hästi läbi saanud, me oleme teineteist hinnanud ja toetanud, mul on hea meel, et ta on intelligentne, raa­mtuid armastav, palju lugenud, avatud südame ja avara silmaringiga noor inimene.
Nüüd, nähes kaht toredat sõpra koos arutlemas, vaidlemas ning hingestatult muusikat kuulamas ja musitseerimas, mõistsin, et mu poja väärtused ja väärtushinnangud on nagu kahekordistunud.
Noortega suheldes olen teada saanud ka poja sõbra nukra saladuse – üle kõige maailmas kardab ta, et ema tema olemusest ja armastusest teada saab.

...Jätkub ajakirjas Saatus&Saladused.

0 kommentaari Lisa kommentaar