horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundussuhtedtestidusutlusedveebi eksklusiiv

Klaasikillud asfaldil

Kas kaks last suudavad välja mõelda salaplaani, mille abil vanemate elukorraldus teistpidi pöörata? Lugege ja saate teada...

Mihkel ja Liis on vend ja õde, kes on teineteisele elus väga palju toeks olnud. Vastastikku toetatakse töös ja äris, kursis ollakse teineteise perede murede-rõõmudega.
Õde-venda on omavahel alati hästi läbi saanud, aga kindel alus nende vaimsele ja emotsionaalsele lähedusele sai alguse nende teismeeas aastaid tagasi, kus koos ridamisi pättusi tehti.
Kaugeltki mitte aga sellepärast, et oleks oldud pahatahtlik või mõtlematu... Ei – noored mõtlesid kõik hoolikalt läbi. Ja ka eesmärk oli neil hea.

Kuskil on mingi saladus...
„Tegelikult oli meil üpris mõnus elu ja tore lapsepõlv,“ kinnitab Liis. „Eks me muidugi virisesime ka. Eriti vist mina, aga ma olin kaks aastat noorem ka. Ja ikka tundus, et vend saab rohkem ja venda hoitakse rohkem ja mida kõike.“
Pisikesele Liisule meeldis vanemate järel natuke nuhkida. Ikka ja jälle peitis piiga end juttuajavate vanemate lähedusse, et kuulata, millest nood omavahel räägivad.
Eriti innukaks muutus tema uudishimu siis, kui ema-isa vahel muutus õhkkond aina pingelisemaks. Tüli puhkes iga tühja asja pärast ning sageli siiski, kui mingit põhjust nagu polnudki.
Oma lapsemeelega sai tüdruk aru, et kusagil peab olema mingi saladus, millest lastele – nagu ikka! – mitte midagi ei räägita. Ja muudkui luuras, sest iga saladus ilmutab end, kui piisavalt vaeva näha.
„Ja saingi teada,“ meenutab tänaseks juba täiskasvanud Liis. „Ühel õhtul, kui vanemad arvasid, et me oleme Mihkliga mõlemad väljas, rääkisid nad täitsa normaalselt. Ema ütles, et see „kahe vahet jõlkumine“ tuleb ära lõpetada ja isa ütles, et ta ei tea, mida ta tegema peab.“
Vanemad muudkui rääkisid ja kappi pugenud tüdruk muudkui kuulas. Ja sai tasapisi aru – isal on kusagil üks teine naine. Ja et isa vist lähebki selle teise naise juurde, sest ema ei ole nõus elama mehega, kes ei saa talle truu oldud.
Truudusest Liisu teadis – raamatutes ja filmides oli sellest ka juttu. Ja sellest ka, et tuleb uus ja tavaliselt noorem naine ning mees läheb ära ja jätab vana naise maha. Aga mis peaks siis lastest saama?

Hirmus teadasaamine
Kui Liisu kuulis isa ja ema neist rääkivat, surus ta end kapi põhja ja unustas vist vahepeal lausa hingamisegi ära.
„Õnneks on nad tublid ja mõistlikud,“ ütles isa. (Ja väike tüdruk oli vaatamata olukorra keerukusele ja kuuldud keerulisele jutule korraks uhke ja õnnelik.)
„Sul ei ole nendega palju vaeva ja ega ma siis teie elust ju päriselt ära ei kao,“ rääkis isa edasi. Liisu ehmus. Aga ema tundus jutuga enamvähem nõus olevat.
„Nad ei tülitsenud sel korral üldse,“ meenutab Liis. „Ja mina sain aru, et see pole üldse hea. Sest siis on nad otsustanud laiali minna ja isa kolib ära ning jätab oma tublid ja mõistlikud lapsed maha...“
Vanemad läksid üpris üksmeelselt toast välja ning isa sõitis autoga kusagile ära. Ema läks vannituppa.
Liis roomas oma peidupaigast välja, süda puperdamas, peopesad niisked ning pea kuuldust hirmsat moodi sassis.
Korraks tegi tüdruk peatuse vannitoa ukse taga ja kuulatas. „Ei mingit kahtlust, ema istus pimedas vannitoas ja ulgus nutta. Meeleheitlike pikkade nuutsatustega, nagu ma teda kunagi nutmas polnud kuulnud,“ jutustab Liis.
Pisipiiga andis jalgadele valu ja jooksis kodust välja. Mihklit otsima. Kogu selles segadikus sai ainult suur vend olla ankruks, mis takistab aerudeta merele sõudmist.
Mihkli jaoks oli kuuldu väga jahmatav ning ta küsis mitu korda üle, et ega Liisu seda välja mõelnud või kusagilt lugenud või filmist näinud ei ole.
„Ausalt, noh,“ vannutas õde. „Istusin kapis ja kuulsin.“

Väikese õe plaan
Õde ja vend olid sel õhtul iseäranis vaiksed ja piidlesid ema. Ehk olid silmad natuke paistes...? Miski muu ei reetnud, et Liis kogu lugu ette polnud kujutanud.
Ema õnneks ei küsinud nende vaikuse kohta. Ju oli tal endalgi palju, millest mõelda...
Järgmiseks hommikuks oli Liisul valmis midagi esialgse plaani moodi ja ta padis paljajalu venna voodisse mõtteid jagama.
„Mihkel... Aga kui me ei oleks tublid ja mõistlikud lapsed...? küsis ta. „Kui me hästi palju pahandust teeksime, kas siis jääks isa koju, et emal meid kasvatada aidata?“
„Kuidas me siis nii... Me saame ju karistada ja emme riidleb ja on veel kurvem,“ oli Mihkel vanem ja targem.
„Pärast hakkame headeks tagasi!“ võttis õeraas oma plaanist üha enam tuld.
Ja Mihkel jäi nõusse.

Helen Mandel

Jätkub ajakirjas...

0 kommentaari Lisa kommentaar