horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundussuhtedtestidusutlususutlusedveebi eksklusiiv

Kodune rõivavahetus päästis abielu

Viskasin oma vanad koduriided välja ning hakkasin oma meest toitma parimate paladega. Ja see mõjus – kuhtuv abielu õitseb taas.

Milline näeb välja keskmise naise tüüpiline päev? Varahommikul ärgates läheb ta vannituppa, et end korrastada. Järgnevalt tuleb tal minna kas ülikooli või tööle. Tavaliselt paneb ta sel eesmärgil kindlasti selga korrektse ja elegantse riietuse, mis tema figuuri tugevaid külgi rõhutab. Loomulikult kuuluvad sinna juurde meik ja hoolitsetud juuksed.
Töötanud kaheksa tundi järjest ja pika kodutee üle elanud, naaseb ta oma armsasse koju. Viskab jalast kingad ja heidab elegantsed riided seljast.
Nüüd on tema ainus soov – puhata. Seepärast mähib ta end mõnuga armsaks saanud pehmesse hommikumantlisse või rõivastub mitu numbrit suuremasse T-särki. Või valib veel midagi samas vaimus, sest peamine asi keha jaoks on nüüd mugavus.
Tõenäoliselt eemaldab ta meigi, võtab ära kõrvarõngad ja käevõrud. Ja olles sooja pleedi mähkunud, seab end mugaval diivanil sisse, et aromaatset kuuma teed nautida.
Kõik oleks nagu hästi, kui tema kõrval sel hetkel poleks üht inimest. Tema meest. Kes nagu iga mees armastab silmadega. Ta tuleb samuti pärast rasket tööpäeva väsinuna koju ning parimaks puhkuseks tema jaoks on kodu puhtus ning hubasus, maitsev õhtusöök ja... rahulik ja kaunis naine. Kui kaks esimest punkti ilmselt on olemas, siis viimane tavaliselt puudub.

Igav pilt. Vahel lausa kole
Teisisõnu – pilt on järgmine. „Inimeste hulka“ minnes püüab naine välja näha ilus ja atraktiivne. Aga kodus on vaatepilt üsnagi teine. Seal riietub ta selliselt, et mugav oleks. Ja talle pole sugugi oluline, et koduriietus naiselik ja kaunis välja näeks. Välimus taandub tagaplaanile ja mõnikord seda lausa ignoreeritakse.
Lapsepuhkusel olles kaob mõte oma välimuse eest hoolt kanda mõnikord täielikult.
Tööl pole vaja käia ja milleks külastada juuksurit või minna maniküüri ning oma garderoobi uuendada?! Pealegi jätavad lapsed oma määrdunud kätega igale poole plekke. Pole hullu, kui riided veidi määrdunud on. Kes seda märkaks?
Kas selline ellusuhtumine saab paarisuhet tugevadada? Võib-olla just see süvendabki kriisi perekonnas peale lapse ilmaletulekut?
Millalgi oli minu garderoobis päris mitu paari dressipükse. Neid oli mugav kodu koristamisel kanda, lapsega mängimisel või lihtsalt arvuti taga istumise ja teleka vaatamise ajal jalga panna. Nendega komplektis kandsin mitu numbrit suuremaid T-särke, kootud sviitreid ja sooje sokke.
Ajapikku hakkasin märkama, et abikaasa on kuidagi mu vastu huvi kaotanud ja ei pööra mulle enam piisavalt tähelepanu. Lisaks sellele hakkasid peres üha sagedamini küpsema konfliktid ja vastastikune ärritumine. Mind hakkasid kummitama hullud mõtted lahkuminekust.
Järjekordse kriisi ajal tegin endale selgeks, et on aeg lahutada. Ma ei teadnud, kellelt nõu küsida. Kõik mu sõbrannad olid tol ajal vallalised.

Kuldpulmi pidava naise saladus
Ja siis meenus mulle meie esimesel korrusel elav naabrinaine Roosi. Nad tähistasid oma mehega hiljuti kuldpulmi. See armas paar oli mulle alati väga sooja ja meeldiva mulje jätnud. Ei möödu päevagi, kui nad vastastikku teineteisele tähelepanu poleks osutanud ja liigutavat hoolitsust üles näidanud. Vaatamata oma tagasihoidlikule pensionile toob mees siiani kord nädalas Roosile suure lillekimbu. Bussist väljudes ulatab talle käe. Avab ukse, teda endast ette lastes ja abistab kõiges.
Roosi paneb aga iga päev mehele valmis värskelt pestud ja triigitud särgi ning näeb ise välja nagu filmitäht. Isegi kodus.
Otsustasin teda külastada ja välja uurida, milles peitub nende õnneliku pereelu saladus. Mind ootasid ees soe vastuvõtt ja kuumad pirukad...
„Roosi, ma ei jõua ära imestada, kuidas teil oma mehega vedanud on! Ta on hooliv ja tähelepanelik ja... Aga mis peamine – teie kodus valitseb alati soojus ja üksmeel...“
Vastuseks Roosi ainult naeris vaikselt. Ja rääkis mulle järgmise loo:
„Sa võib-olla ei usu, aga palju aastaid tagasi tahtsime me lahku minna. Pärast kolme koos elatud aastat hakkas ta mulle kohutavalt närvidele käima. Jäi hiliste õhtutundideni tööle, unustas lilli tuua, kodus ei abistanud ning tähelepanust ma üldse vaikin.
Olin valmis tema juurest ära minema ja vanemate juurde kolima. Kuid ühel päeval tuli täiesti juhuslikult meie juurde torumees. Talle ust avama minnes, kiikasin korraks peeglisse. Ja mida ma seal nägin! Mulle vaatas vastu väsinud, muserdunud, määrdunud kodukitlis ja pesemata peaga tädi. Kogesin metsikut õudu! Olin tol ajal kõigest 25-aastane! Ja ma mõtlesin – mu mees näeb ju mind iga päev just sellisena!
Mulle sai koheselt selgeks, kust pärinevad meie probleemid, miks mees mu kavaler ja rüütel ei soovi olla. Kas tead, ma viskasin samal päeval kõik oma vanad kitlid ja väljaveninud särgid minema. Külastasin juuksurit ja kodus hakkasin kandma mugavat, kuid kena riietust. Ma tegin kõik selle nimel, et mees näeks mind iga kord hoolitsetu ja kaunina!
Nädala pärast tõi ta mulle uhke lillekimbu. Paari nädala pärast üllatas ta mind puhkekodu tuusikuga. Viimast korda olime seal olnud pärast meie pulmi. Ta hakkas mind jalutuskäikudele, külla, restoranidesse viima... Nii lihtne see kõik oligi...

Eliise Mäesalu

Jätkub ajakirjas...

0 kommentaari Lisa kommentaar