horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundussuhtedtestidusutlususutlusedveebi eksklusiiv

Kõik erinevad, kõik sarnased

Kui kaks inimest esmakordselt kokku juhtuvad, jõuavad nad juttu ajades varem või hiljem millenigi, mis neid ühendab...

Ja oh rõõmu, kui selgub, et mõlemad on kirglikud kalamehed või on aastaid tagasi koos Lustiveres koolis käinud. Ka teises maailma otsas võib sattuda jutustama inimesega, kellel on sama vana poeg, kes käib samuti judotrennis või kelle tütrel on ka toiduallergia. Lennujaamas hilinevat lendu oodates võib selguda, et fännate naaberpingil istujaga sama jalgpallimeeskonda, armastate mõlemad Bachi või Pink Floydi ning peate veidraks, et mõned inimesed põlgavad pitsat, kuhu on lisatud ananasse. Isegi põgusal kokkupuutel teeb ühisosa leidmine meele rõõmsaks.
Aga enamasti me inimestega jutustama ei kipu. Üksteist altkulmu põrnitsedes märkame pigem eristavat. On loomulik, et teistsugune tekitab võõristust. Nõnda on see ka loomariigis. Loomariik on küll mitmekesine, aga liigisiseselt ei ole mitmekesisus hinnas. Teistsugune ehk normist kõrvale kalduv on silmatorkavalt kahtlane. Valgete vareste ja mustade lammaste olukord pole kiita, nagu ka inetute pardipoegade oma.

Veidi reptiili meis kõigis
Inimene on bioloogiline olend ja tema ajus on piirkondi, mis toimivad sarnaselt näiteks roomaja ajule. Sisaliku käitumise juhtimiseks piisab neljast programmist: toitumine, paljunemine, põgenemine ja kaitse. Need tegevused on omased ka inimesele ning nende väljakujundamiseks pole meil tarvis vaeva näha. Saame need ilmale tulles kingina kaasa.
Ajutüvi kui meie aju ürgseim osa asub võõrast, kahtlast olukorda või objekti tajudes tegevusse, genereerides umbusku ja hirmu. Kuid häda on selles, et ajul on rutiinne kalduvus ülehinnata ohte ning alahinnata ressursse ja võimalusi. Vähe sellest, negatiivsed kogemused muudavad aju vastuvõtlikuks just negatiivsele, mis tähendab, et me satume negatiivsuse nõiaringi.
Kalduvus umbusklikule negatiivsusele aitab ränkades tingimustes ellu jääda, ent see ei tule kasuks elukvaliteedile. See ei toeta õnnestuvaid suhteid, isiksuse kasvu ega pikaajalist tervist. Sisalikule ehk piisab söömisest, paljunemisest, kaitsest ja põgenemisest, ent inimesena elamiseks jääb sellest väheks. Meid on loodud enamaks. Seda kinnitab asjaolu, et evolutsiooniliselt kõige uuem aju osa ajukoor annab oma panuse, et me pelgalt ei võitleks ellujäämise eest, vaid suudaks ka elust rõõmu tunda.
Ajukoor, iseäranis selle eesmine osa on moodustunud suhete pinnal. Inimene arenes inimeseks suheldes. Ka sellel päeval, kus sa neid ridu loed, arened sa inimlikumaks just suhetes teistega. Suhtlemine vabastab eelarvamustest ning maandab hirmu võõra ees. Kuigi silmast silma suhtlemisest paremat vist pole, on võimalusi teisigi. Suhtlemine teisega toimub ka raamatuid lugedes, teatrietendusele või filmile kaasa elades, muusikat kuulates, maali ees seistes. Püüd suhtlemise kaudu inimest mõista ja vastu võtta avardab meie maailma ning toetab meie võimet mõista ja kaasa tunda.
Ent vana roomaja aju ei poolda uudishimulikku avatust, kuna kokkupuude uuega sisaldab endas alati riski. Massist eristumine on ohtlik, ütleb ta. Põlatu kaitseks välja astumine ei ole ellujäämise seisukohalt soovitav. Teise pärast enese hüvedest loobumine on arutu. Kui ini-mene elab tundega, et tal on hing paelaga kaelas ning ta peab oma olemasolu eest pidevalt võitlema, on ta otsekui ajutüve diktaadi all ning ajukoor ei saagi erilist sõnaõigust. Pidevas stressis olles on avatus ja sallivus küll viimased, mida endale lubada.

Erinevus tekitab ärritust
Mõni ime, et sellises alarmseisundis tekitavad erinevad ühiskonnast tulevad signaalid ärritust. Sotsiaalministeerium algatas jaanuaris kampaania ,,Kõik on erinevad, kuid sama palju inimesed’’. Plakatil leidsid koha pime flöödimängija, teisest rahvusest räppar, tumedanahaline näitleja ning geist dirigent. Kampaania ei varja, et sellistele inimestele tahetakse Eestis juurde anda nii ruumi kui ka olemisõigust. Kitsikuses olijale võib tunduda, et seda antakse tema arvelt. Mõned nimetavad seda vasakliberaalseks propagandaks.
Ma küll ei mõista, mis mõte oleks propageerida puuet, rassi, rahvust või seksuaalset sättumust. Kas juhul, kui plakatil oleks kujutatud mõnd vana üksildast inimest, tuleks meil pähe ütelda, et Sotsiaalministeerium propageerib vanadust ja üksildust? Või püüab meid mõjutada, et hakkaksime ka vanuriteks? Siilgi saaks aru, et asja iva oleks panna meid rohkem mõtlema sellele, mida tunnevad üksinduses elavad eakad. Võib-olla mõtleks nüüd siis sellele, mis tunne on Eestis elada puudega inimesel, kes elab isolatsioonis, sest tal pole ligipääsu suurele osale ühistranspordist ega eluks vajalikest asutustest. Või mismoodi tunneb end meie seas teise nahavärviga või teisest rahvusest inimene. Või noor, kes hakkab aimama, et ta ei ole selline, nagu kõik tast eeldavad, sest teda ei huvita vastassugu.
Just nende viimaste ehk geide juurde jõudes tõuseb paljude kaasmaalaste hääletoon ja vererõhk. Geid nõudvat endale ebaproportsionaalselt palju tähelepanu, on neid ühiskonnas ju vaid paar protsenti. Ent inimene ei ole iialgi protsent. Paari protsendi taga on tuhandeid inimesi, kes tunnevad end teisejärguliste, põlatute või alaväärtuslikena.

Annika Laats
EELK Risti koguduse õpetaja,
SA Tallinna Lastehaigla hingehoidja

Illustreeriv foto: A. Pärtel

Jätkub ajakirjas...

0 kommentaari Lisa kommentaar