horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundussuhtedtestidusutlususutlusedveebi eksklusiiv

Koorekihi naiste salajutud

Ministriproua ja suurärimehe proua pole teineteist juba kaks päeva näinud. Sellesse pikka aega mahub ju meretäis uudisväärtuslikku...!

"Oo, tere, mu armsake, küll mul on sind hea meel näha!"
"Tere, Monika! Musi-musi, kalli-kalli! Küll sa näed täna nii võrratu välja!"
"Oh, mis sa nüüd! Ma tänan sind mu kallis, Reena! Sina näed samuti suurepärane välja! Kust sa ostsid selle kotikese? See on nii sinulik! Nii stiilne, nii maitsekas! Oo, ma tunnetan siin uut armuhõngu ehk? Või...? Oh, kullake, kas me võiksime, palun pisut edasi liikuda? Tead, mulle tundub, et me võiksime täna mõnes teises kohas istuda ja lobiseda. Eelmisel korral tundus, et meid jälgiti liiga palju. No tead isegi ju, et mulle ei meeldi igasugused külamoorid."
"Mõistan, mõistan sind täielikult. Mulle ju samuti ei meeldi. Mulle justkui tundus ka eelmisel korral, et meid jõllitati. Ma ütleks, et lausa häbematult. Ma ei imestaks, kui need jultunud inimesed oleksid meie vestlust salaja pealt kuulanud ja pärast mööda Tallinna või jumal-teab-kus edasi laterdanud. Tead, igasuguseid napakaid leidub ikka kaasajal. Pärast lähevad veel seltskonnaajakirjandusse meid raha eest maha müüma, et meie pealt endale populaarsust koguda ja raha teenida. Kus me võiks täna siis oma kokteile juua?"
"Kallis, ma saatsin sulle eile ju Facebookis lingi. Üks kuum koht avati eile. Nii kahju, et ma pidin oma mehega mingil igaval ühiskondlikul üritusel viibima, aga tead, need poliitikud peavad ju aeg-ajalt kusagil liikuma. Mingid rahvad, mingid inimesed, kellel pole raha ja siis on vaja neile korjandusi teha ja mu mees muidugi on ikkagi nii suur ja hinnatud ja nii hea poliitik, et loomulikult ta peab enda mainet hoidma. Noh, ma siis eile pidin seal igavlema, kuigi oleksin eelistanud hoopis sinuga olulistest asjadest selles uues lounges rääkida."

Seltskondlikud kohustused
"Loomulikult! Lähme sinna, see on ju nurga taga! Tead, ma vabandan, ma lugesin su postitust, aga mu mees... Tead, olime sel hetkel mingil kohtumisel. Noh, ma pidin ta naine seal olema. Ma muidugi olengi, eks­ole, aga siiski... Need seltskondlikud üritused, kus sa pead nii palju kuulma mõttetut möla, ajavad mind oksele. Mina armastaksin kuulata midagi huvitavat, midagi põnevat, mis on tegelik elu. Ühesõnaga, ma väga vabandan, ma ei saanud sulle eile vastata, sest mu abikaasal oli mingi ärialane õhtusöök. Ma ei saanud sellest mitte midagi aru, aga kõik naised ja mehed seal rääksid mingitest fondidest, aktsiatest, mingitest Euroopa Liidu seadusaktidest. Ühesõnaga, mulle jäi mulje, et mu abikaasa peab jälle riigi mingitele tegelastele midagi maksma, kui me tahame need... noh, tead isegi, mis maad endale saada Saaremaal ja Viimsis. Aga võib-olla ta võtab sinu omaga ühendust ja need asjad saavad korda. Noh, ühesõnaga ma ei tea sellest kõigest midagi, aga kogu selle jama pärast ma ei saanud su olulisele kirjale Facebookis vastata, sest pidin täitma seltskondlikke kohustusi. Tead isegi, kui tüütud need on."
"Mu kallis, loomulikult ma tean ja ma mõistan sind, mu kallis! Istume siia lauda, siin on vaikne. Issand, kui kena paigake! Mõtle, kui armsad ja pehmed sulekesed siin diivanil. Hm, tõesti hurmav! Ma poleks uskunud, et Eestis keegi midagi sellist võib teha. Võib-olla Londonis, Pariisis, New Yorgis ma võin koos sinuga käia siin ja seal, aga Eestis ikka pole üldse mitte midagi. Glamuuri üldse pole, aga näed, nüüd jälle mingi koht juures. Õnneks pole siin veel nii palju külastajaid, et igasugused uudishimulikud mutikesed ja beibed meid jälgiksid ja oma lolli juttu suust välja ajavad. Oh, kuidas ma vihkan igasuguseid klatšimoore, lolle ja blondiine beibesid oma roosade huultega!"
"Tean seda. Mina vihkan ju samuti. Muide, ma just vaatasin, et sul on nii ilusad juuksepikendused ja nii säravblondid. Õnnistaks selle paiga õige sisse? Telliks seekord hoopis kokteilide asemel šampanjat?"
"Oo, mu kallis, see on fantastiline idee! Mis meil siin leidub siis?"
"Mmmm... Kas sa vaatasid seda kena kutti, kes meile joogikaardid tõi? Kui ilus naeratus!"

Täiuslike meeste ainus viga
"Oo, mu kallis, muidugi ma märkasin teda. Milline kena soeng, milline juukselõige ja säravad silmad ning need huuled. Oo, ma tundsin, kuidas mu keha hakkas põlema! Ja kui ta veel otsa ümber keeras, tagasi vaatas ja kavalalt naeratas, siis ma tundsin, kuidas ma sulan nagu suhkrutükikene. Ma tundsin, et ta oli just minu jaoks täna siia tööle tulnud. Muide, kas sa märkasid, kui prink tagumik tal on?"
"Mmmm...ma ei suutnud oma silmi nendelt kannikatelt pöörata. Tead, kui ma vaatan neid modellisaateid igalt poolt maailmast, siis seal on mehed nagu kondikubud, aga see siin on küll nii täiuslik. Muidugi see eestlaste modellisaade on jube, sealt kohe pole üldse midagi vaadata. Ma ei tea, kes neid kloune sinna valib, aga see on nii haletsusväärne. Kui ma poleks see, kes ma olen, noh, selline silmapaistev talent ja kuulus inimene, siis ma läheksin ise sinna ja võidaksin kindlalt selle saate ära ja sebiks endale mingi kena kuti sealt ka, kui tal raha ikka on, loomulikult."
"Jah, mul kallis, tead ju isegi, et täiuslikel meestel on üks viga - nad on homod."
"See on nii traagiline. Miks jumal on need asjad nii loonud? Miks meil ei võiks olla voodis sellised kompud mehed, kellel oleks palju raha ja positsioon? Miks selline suhkrutükike peab töötama kelnerina? Ta võiks olla vabalt mu armuke. Mul on ju raha piisavalt. Mu mees teenib nii hästi. Ikkagi turvafirma ja ma ei teagi, mis meil kõik veel on, aga see on ju kõik ka minu oma. Ega siis ilma minuta poleks mu mehike nii edukas ärimees."

Ideaalide elluviijad
"Sul on õigus, mu kallis. Kui ma mõtlen oma mehele – mis temast oleks saanud ilma minuta? Mitte midagi! Kes ta oleks ilma minuta? Mitte keegi! Täna on ta minister valitsuses! Kõik tänu minule, sest olen teda kõik need aastad suutnud välja kannatada, kuigi ta on nii paksuks läinud viimaste aastatega. Aga noh, ma ei saa ju teda maha ka jätta. Mõtle, milline skandaal sellest puhkeks! No, kallis, pealegi, mida ma teeksin poole meie varandusega, kui hetkel on mul kogu meie varandus?! Milline kaotus oleks asendada minister kena pepuga homost kelneri vastu. Mõeldamatu! Aga armukeseks sobiks ta küll. Ma võiksin isegi maksta. Tead, ma arvan, et me võiksime jätta talle oma numbrid ja noh, kui me mõlemad viskame talle viissada eurot jootraha ka, siis ta ehk helistab. No, mis raha see viissada on, eksole, mu kallis?"
"Ah, muidugi! Nii teemegi. Sul on alati nii palju häid mõtteid!"
"Tänan sind, mu kallis, olen siiski poliitiku abikaasa ja olgem ausad, eks need parimad seaduseelnõud ikka tulevadki ju minu poolt, tema lihtsalt kekutab kaamerate ees ja seal Riigikogus ja valitsuses."
"Eks ta nii on jah, et meie, targad naised juhime tegelikult maailma. Mehed on lihtsalt meie suurte ideede elluviijad või nagu, kuidas seda sõna öeldaksegi - ideaalide elluviijad. Ma muidugi hästi ei tea, mis see ideaalid on, aga ma telekast ükspäev kuulsin seda sõna ja see nii meeldis mulle.
Kas sa oled midagi arukat siit joogikaardist leidnud? Võtaks selle pudeli šampanjat, mis...mis... ma ei oska seda hääldada...no, vaata seda, mis maksab vaid 345 eurot pudel. Võtame esialgu ühe ja siis teise ja siis kolmanda ja neljanda. Nagu tavaliselt. Laseme ajal kulgeda."
"Kallis, jah, olen lummatud sinu ideest. Sa oled nii vaimustav! Näed, juba ta tulebki, seesama kompukene,  meie juurde...Mmmm, mu keha põleb. Ma tunnen, et mind on vallanud liblikad."

Odav saast, mitte inimene
"Härra, palun tooge meile šampanjat. Meil on täna väga eriline sündmus sõbrannaga. Me pole juba kaks päeva kohtunud ja saanud juttu rääkida ühiskondlikult olulistel teemadel. Seetõttu on meil vaja seda erakordset sündmust tähistada ja me sooviksime teha seda teie parima šampanjaga. Me hoolitseme teie eest hästi, härra."
"Oo, mu kallis, sa oled nii võrratu, nagu alati. Sa mu musirullikene! Räägi mulle siis, kuidas läheb?"
"Rääkisime sellest juba eelmisel korral ju pikalt. Mäletad kindlasti seda Karini juhtumit. Tead, mis selgus? Tuleb välja, et Karinil on armuke! Kas sa kujutad ette! Tal on armuke! Ta on abielus oma väga rikka ja tuntud ärimehega ja ta peab armukest. Kuhu meie ühiskond nii välja jõuab? Milline püha liidu tõotuse rüvetamine! Alles paar aastat tagasi nad ju abiellusid, ootavad hetkel teist last ja Karinil on juba armuke. Mingi kingsepp pidi olema. Või oli see kingamüüja. Vahet pole. Mingi odav saast, mitte inimene. Nüüd ei teagi, kes on lapse isa, kas mees või see kingapoe mees. Milline hooramine, ja veel avalikult."
"Kallis, kas tõesti? Kust sa seda kuulsid? Ma ei tea sellest midagi."
"Aive tuli ükspäev minu juurde. Hakkas peale käima, et lähme spaasse ja puha. Ühesõnaga, panime siis asjad kokku, helistasin autojuhile ja veetsime päeva spaas. Tead isegi, ega see Aive mulle eriti ei meeldi, aga kuna ta käib läbi igasugustega, siis  ikka pean temaga suhtlema. Tead ju isegi, et mulle ei meeldi igasugused tibid ja külamoorid, nagu mu vanaema kunagi ütles inimeste kohta, kes teisi klatšivad."
"Tean, mu kallis, ma tean. Räägi, palun edasi, see on nii huvitav! Mis Karinist ja sellest torumehest siis sai?"
"Ei, mitte torumees. Mingi kingsepp, või tegi ta potte... No midagi nikerdas ja müüs või midagi sellist. No lihtrahvas. Ma ei tea, kuidas Karin sellisesse ära võis armuda! Kas sa kujutaksid ette, et ma hakkaksin mingi klienditeenindajaga flirtima või võtaks ta armukeseks? See poleks lihtsalt mõeldav! Eriti veel abielunaisel! Milline... Oh, mul pole sõnu. Ühesõnaga mees sai kõigest teada. Karin, vana loll, muidugi ei eitanud midagi, aga kinnitas, et laps on mehe oma ja armastab oma meest, aga et tema tegi seda kättemaksuks, sest mees oli enne teda juba petnud. Tead, mis Karini mees siis tegi?"

Intriigi põnev jätk
"Kallis, ei tea! Ütle, ma olen nii põnevil! Issand, selle kelneri pepu ja see šampanja on nii hurmavad!"
"Oh, mulle ka meeldib. Niisiis, ega mees ei eitanudki. Ütles, et jah, on maganud siin ja seal, aga et see pole naise asi, sest Karin on muiduleiva- sööja, ülalpeetav ja paras narts. Eks ta muidugi on  ka, ei saa salata, aga see selleks, eksole, kallis. Mees siis ütles, et, kui kui meeldi, siis koligu oma kingsepa juurde. No umbes midagi sellist. Lõpuks siis leppisid kokku, et kingsepp või oli see mingi muu sepp, ma täpselt ei mäleta, saab sule sappa, aga Karin jääb koju perenaiseks edasi. Ja kujutad siis ette, mis juhtus? Juba paar päeva hiljem tuli välja, et seesama kingsepp, kes olevat väga ilus ja kena mees, on Karini mehe armuke!"
"Sa tahad öelda, mu kallis, et Karini mees on homo?"
"Jah, just seda ma tahan sulle hetkel öelda. Karin unustas poodi minnes oma krediitkaardi koju ja kuna ta mehe büroo oli kohe sealsamas lähedal, siis arvas, et astub mehe juurest läbi ja võtab mehe krediitkaardi. Ta pidi uut Chaneli kollektsiooni jahtima minema, aga ta ju on teist korda juba rase ja ta on alati raseduse ajal hajameelne. Niisiis, läks sinna mehe juurde büroosse, avas koputamata ukse, sest oli lõuna ning leidis eest oma mehe ja oma eks-armukese suudlemas."
"Kallis, see pole võimalik!"
"See on võimalik! Mees muidugi vabandas, armuke ei teinud teist nägugi. Tüüpiline ilueedi. Tead neid isegi. Poosetavad, naeratavad mesimagusalt, pringid tagumikud, meelad huuled, säravad silmad ja armukesteks siin ja seal. Ühesõnaga, mees lubas Karinil krediitkaarti kasutada piiramatus ulatuses, kui naine seda kellelegi välja ei lobise, mida ta nägi. Karin loomulikult lubas ja eks ta oma sõna peab ka, sest ega see, kui ta mulle räägib ei tähenda ju midagi. Mina ju edasi ei räägi."
"Mu kallis, see on nii tore, et sa sellest mulle rääkisid. Tead, ma saangi homme hommikul Ritaga kokku ja ta just küsis, et kuidas Karinil läheb ja nüüd ma tean, mida talle rääkida."

Raivo Kaer

Jätkub ajakirjas...

0 kommentaari Lisa kommentaar