horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsiseturundustestidusutlusedveebi eksklusiiv

Kümmekond Eestit ja Tammsaare

Nagu läinud aegadel, püüavad ka nüüd näidata kõrgepalgalised juhid kõike ilusamana kui see on tegelikult...

On kurb ja samas nii seaduspärane, kui Brüsselis kõrgepalgaliseks saanud Indrek Tarand on riigitelevisioonis esinedes vastu Eesti Vabariigi elanikkonna jagamisele kaheks.
Mis sellest, et see jaotus päästaks tuhanded pered vaesuses virelemisest ja väljarändest. Aga vaesunud Eesti avalik tunnistamine tähendaks küll Euroopa Liidu mitmemiljonilist toetust sellele „teisele Eestile“, aga samas paljastaks meie riigi tõelise palge. Ja just selles varjamissoovis on Indrek Tarand ja tuhanded temasugused nii sarnased nõukogude eliidiga, kelle seas nad ju arenesid nautides nõukogude kultuuriklikina kõiki ENSV eeliseid. Ja neid polnud temasugustel lapsukestel Harju tänaval sugugi mitte vähe.
Kui Tammsaare sai rahva poolt armastatud klassikuks mammutteosega „Tõde ja õigus“, mitte näiteks raamatuga „Vapsid sõja ootel“, siis Nõukogude Eestis tegi hiilgavat karjääri ENSV kirjanike liidu juhatuses (saades sekretäriks!) Ülo Tuulik, kirjutades dokumentaalromaani „Sõja jalus“, kuidas sakslased eestlasi meie saartelt Saksamaale küüditasid, sest tal oli selleks valus isiklik elukogemus. Aga ka vabariigi sajandal juubelil on kirjanike liidu esimeheks kirjanik, kelle edutee sillutas ajaloo õige käsitlemine ja eriti teos „Leegionärid“ (Porkuni lahing 1944) – Hitleri truus sõjaväes sõdinud eestlaste õilsatest mõtetest ja nukratest kahtlustest. Aga need kahtlused polnud loomulikult seotud juudi rassi hävitamissoovi, vaid millegi märksa ülevamaga. Ainus vahe praeguses ja murrangueelses kirjanduskarjääris on selles, et Ülo Tuulik võib tõesti kiidelda tohutu tiraaźiga (40 000) ja ka sellega, et tema teos oli sedavõrd omapärane ja meisterlikult kirja pandud, et Soome kirjanik ja kirjandustegelane Juhani Salokannel valis Nõukogude Eestist tõlkimiseks välja just dokumentaalromaani „Sõja jalus“, millest sai esimene eestlase teos, mis Soomes pärast raudse eesriide tekkimist ilmus.
Niisuguse kirjandusliku tõsiasja üle pole eestlastel õigupoolest põhjust häbeneda, sest Ülo Tuuliku isiklikust peretraagikast sündinud raamat on endiselt hea kirjandus. Pole vaja häbeneda ka seda, et eestlasi juba nõukaajal aidanud Juhani Salokannel kutsuti Eesti Vabariigi juubelikuul Tammsaare muuseumi, kus talle anti üle hulganisti kingitusi ja klassiku sõbra tiitel, sest just see soomlane on meie „Tõe ja õiguse“ oma emakeelde tõlkinud ja lisaks veel palju muudki. On mõistetav, et soome kirjanik ja kirjandustegelane Salokannel on rohkem eesti kirjanduse kui eesti rahva sõber. Soome keelde tõlkijal pole asja eesti rahvaga, olgu siis väärtteosed kirjutatud kuritegeliku kommunismi või heategevusliku kapitalismi ajal. Aga on traagiline, kui ka Eesti Vabariigi kirjanikel pole enam asja oma rahvaga.
Mitte ükski meie tunnustatud tippkirjanik pole ju tänaseni avalikult protesteerinud, et miks loobutakse kahe Eesti olemasolu tunnistamisest ja seega ka Euroopa Liidu toetuse vastuvõtmisest. Miks käitutakse nagu NSVL propagandaliidu järglased, aga mitte nagu vaba maa iseseisev eliit, kelle lugejad on hädas? Mida oleks eesti kirjanikel veel teha, kui kogu rahvas välja rändaks (või välja sureks!) ja keegi enam eestikeelseid teoseid ei ostaks?

Sallivus pole võlts, seda kas on või pole
Üks tuntumaid ja austatumaid ENSV teenelisi kirjanikke Viivi Luik, kes praegu diplomaadi abikaasa, manitses veel mullusel jõulukuul, mis peaks olema rahu- ja sallivuskuu, kogu eesti rahvast, et jäetagu ometi võltssallivus. Armastatud nõukogude kirjanik loetles üles hulganisti maailma veriseid terroriakte, aga eestlaste ainsa „terroriaktina“ hurjutati üksnes keskerakondlaste „läbinisti jäätunud“ kultuurilepingut Venemaaga.
Loomulikult ei maininud Viivi Luik, kes edutatud ENSV teeneliseks kirjanikuks just kõige masendavamal stagnaajal (1980) ja nautinud nii Nõukogude Eestis kui ka praegu kõikvõimalikke privileege, oma „võltssallivust paljastavas“ artiklis seda fakti, et Soome president kutsus Putini isegi Soome ja suhtles temaga isiklikult, sest sallivus pole tegelikult kunagi võlts. Seda kas on või ei ole. Ja Eesti Vabariigis seda rahva hädade suhtes lihtsalt ei ole, eriti mitte diplomaatidel ja nende prouadel! Täpselt samuti nagu seda polnud Nõukogude Eestis, kust ENSV teenelised kirjanikud Soome välisreise tegid, sest diktaatorlik Moskva võim ei jaganud eestlastele inimväärikust alandavaid halle passe, nagu seda tegi Eesti Vabariigi valitsus meie tuhandete elanikega, kes on tänaseni „hallis tsoonis“, kust pole loota peatset pääsemist, sest... demokraatlik (!?) eliit vaikib.

Reet Kudu Foto: A. Pärtel

Jätkub ajakirjas...

2 kommentaari Lisa kommentaar
  
CHALLENGE FINANCIAL SERVICES, 07.10.2018 13:59
Tere, See on üldsusele teavitamine, et CHALLENGE FINANCIAL SERVICES, me oleme erafinantseerimisfirma. Meil on avatud rahalised võimalused kõigile inimestele, kes vajavad rahalist abi. Kas sa arvad laenu saamist? Kas teil on tõsine vajadus kiireloomulise laenu järele, et alustada oma äri? Kas teil on võlg? See on teie võimalus oma soovi saavutada, anname isiklikke laene, ärilaene ja kõiki 3% intressiga laene. Kui olete huvitatud erakorralise laenu saamisest, võtke meiega ühendust e-posti teel challengefinancialservics@gmail.com, et saada lisateavet. Challenge Financial Services Tel: +16789614269 E-post: challengefinancialservices@outlook.com E-post: challengefinancialservics@gmail.com
james evans 01.08.2018 01:52
Oleme rahvusvaheline laenupank, anname laenud üksikisikutele ja ettevõtetele Lähis-Idas, Aasias, Euroopas ja Põhja-Aafrikas. Pakume laenu liike nagu isiklik laen, äri- / investeerimislaen, auto laen, võlgade konsolideerimise laen ja õppelaen 18 aastastele ja vanematele. anname välja laenud vähemalt 5000 USA dollarit, mille tagasimaksetähtaeg on 1 aasta kuni 25 aastat. huvitatud peaksid võtma meiega ühendust e-posti aadressi @ heartlandfingrp@gmail.com või WhatsAafi kaudu numbri järgi: +1 (202) 922-8783