horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundussuhtedtestidusutlususutlusedveebi eksklusiiv

Kurja kasuisa kaksikelu

Väikese Liina elu on kasuisa tõttu päris kurb – alailma saab ta näägutada. Ent peagi selgub, et too kuri mees on halvasti käitunud ka teistega.

Liina seisis oma koduukse taga ja kuulatas – teisel pool valitses vaikus. Ukski oli lukus.
Ta asetas koolikoti trepiastmele ja istus selle kõrvale. Ta võtmed olid seekord koju jäänud. Koolipäevgi polnud täna hiilgav. Matemaatikas saadud kolm kutsus võõrasisa kindlasti midagi ebameeldivat ütlema, nagu tavaliselt. Kolmeteistkümne- aastane Liina oli oma vanemate ainus laps. Siiani oli kõik paigas olnud, aga kui isa nad maha jättis, muutus paljugi.
Ema Kaari, veel noor naine, mis vanus see kolmkümmend kaheksa aastat on. Võttis kätte ja leidis endale paar aastat peale lahkuminekut uue elukaaslase... ja Liina sai kurja kasuisa.
Korraga avanes naaberkorteri uks. Naabrinaine Olli vaatas koridori ja lausus Liinat nähes: „Jõudsidki koju.“ Siis ulatas Liinale võtmed: „Ema andis sinu võtmed minu kätte.“

Hirmu õhkkond
Liina riietus lahti, viis koolikoti tagatuppa. Oma tuppa. Hoidku, kui ta selle kusagile mujale paneb. Siis on Kasparil põhjust jälle haugutada. Köögis kõhu täis söönud, istus ta elutuppa diivanile. Kauaks aga seda üksiolekut talle ei antud. Kuuldues ukseluku klõpsatus ja kahed sammud astusid esikusse. „Näe tüdruk ka kodus,“ kuuldus Kaspari hääl.
Liina tundis, kuidas pinge temas ennast märku andis.
Ema tuli elutoa uksele: „Kas sa sõid juba“? Liina vastas jaatavalt.
Nüüd tuli ka Kaspar tuppa, räntsatas tugitooli, haigutas ja küsis: „Noh, kuidas koolis läks?“
„Pole viga,“ vastas tüdruk vaikselt. Mees muigas: „Jälle kolmene, nagu ma aru saan.” Ja siis hakkaski pihta! Kuidas tema kasvatab võõrast last, kelle oma isa temast väljagi ei tee. Jne.
Liina seisis nagu vaene patune. Peas kummitas ainult üks mõte. jääks ta vait!
Ema tuli uksele, vaatas mõlema poole ja kutsus neid sööma. Kaspar läks. Liina aga keeldus – kõht oli täis.
Umbes kuu aega hiljem ühel laupäeval, kui nad koos emaga kodus olid ning võõrasisa paar nädalat komandeeringus oli olnud, helises ema mobiil.
Ema näoilme muutus. Ta vajus diivanile. „Mis juhtus?“ küsis Liina ärevalt. Ema võttis end kokku: „Ei midagi.“ Kuid midagi oli kindlasti. Hommikul olid ema silmad punased.
Liina aga tundis, et oli juhtunud midagi halba.
Kaspar jõudis komandeeringust tagasi – heas tujus. Isegi kasutütrega naljatas. Ema aga eriti rõõmus küll ei olnud.

Ootamatud külalised toovad lahenduse
Sellel pühapäeval saabusid neile külalised.
Ema tõttas kohe avama. Ju olid need oodatud külalised. Kena heledapäine noor naine ja temaga koos kaks last, umbes kaheksane poiss ja kolmene, lokkispäine tüdruk.
Kaspar, kes püsti tõustes jäi seisma kui kivikuju, silmas sisenejaid. „No tere siis ka, meheke. Tulin sinu uut perekonda külastama. Ainult minust oleksid võinud enne lahutada. Märksa ausam variant sobinuks rohkem.“
Ema tegi nüüd suu lahti: „Hakka aga asju kokku korjama. Homseks oled läinud, võtmed pane kohe lauale.
Nainegi muigas ja ütles: „Mina vahetasin luku ära, tuled asjade järgi, kui kodus olen.“
Naised läksid kööki. Liinal oli Kasparist isegi natuke hale. Kasuisa istus mõtlikul pilgul, vaadates lakke ja ohkas. Kasuisa poolt ei tulnud enam ühtegi noomivat sõna, sest tal endal oli vesi ahjus. Selle peale ta ei tulnudki, et tema kaksikelu võib avalikuks saada.

Helgi Soots

0 kommentaari Lisa kommentaar