horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundussuhtedtestidusutlusedveebi eksklusiiv

Mahavaikitud verepilastus sai avalikuks

Mõni aeg tagasi arutati Tallinnas Liivalaia kohtumajas nii rahvusvahelises õiguspraktikas kui ka Eesti oludes erakordset juhtumit, millest oleks võinud laiali valguda ulatuslik skandaal, ühiskondlik arutelu teatud põhiväärtuste, veendumuste ning seadusepügalate üle.

Kõik see jäi olemata, sest osapooled muutusid eeluurimise ja menetluse käigus süüdistaja-süüdlase positsioonidelt leplikeks osapoolteks, sooviga vaikida maha kohtuarhiivides tänaseks tolmu koguvate materjalide sisu. Ometi levis allkirjutajale nii kohtuasja osalistelt, nende lähedastelt kui ka teistest allikatest kirjalike materjale, mille olemus pole tradistiooniline ei Eesti kohtupraktikas, ammugi mitte sugulussidemetes.
Carolina (47) ja Hendrik (41) on poolõde ning poolvend. Neid seovad otsesed veresidemed ühise isaga, kuigi emad on veresugulasel erinevad. Tänaseks maisest ilmast lahkunud laste isa esimene abikaasa, eraldas Nõukogude Liidu rüppe kuulunud Eestis tütre ja bioloogilise isa, kes abiellus juba mõni aasta hiljem oma teise abikaasaga, kellega sündis üks ja ainus laps Hendrik. Hiljem täienes perekonnaring veel kolmanda abikaasagagi, ühtekokku oli Carolina isal kuus last, kellest Carolina oli ainus, kellega varalahkunu enam iial eluajal ei kohtunud.
Oma päritolu vastu huvi tundma hakates pöördus taasisesesivunud Eesti Vabariigis isast lahutatud tütar Perekonnaseisuametisse, arhiividesse, Rahvastikuregistrisse, ent selleks hetkeks oli lootusetult hilja taasavastada oma füsioloogiline isa, leppides olukorraga, et teda olid kasvatanud ema ning tema õde. Range kontrolli all, siunates Carolina pärisisa, kes olevat lapse vabatahtlikult hüljanud. Mis tagantjärele osutus otseseks valeks, kui selgus, et tädi oli isa poolt tütrele saadetud kirjad armutult tuleroaks loopinud.

Liiga kirju elu
Siiski õnnestus ülikoolis pedagoogikat õppinud noorel naisel, kel endal selleks ajaks kaks last ja mitu erinevat elukaaslast olnud, saada ühendus oma teiste poolõdede-poolvendadega. Suhted tundusid soojad, kuid liiga suured erinevused kasvatuses tekitasid siiski vaimseid ja füsioloogilisi pingeid, millele andsid tooni sõltuvusprobleemid, peamiselt alkoholiga, mille ohter tarvitamine mõjus üha laastavamalt ennekõike Carolinale.
Carolina meessuhete ajalugu on tagasi vaadates olnud kirev nagu kevadine liblikas värvilisel lilleaasal. Kolm last, üks poeg ja kaks tütart, on kõik erinevate isadega, enamus neist ka erinevate meestega üles kasvanud. Pigem on kehtinud naise puhul reegel, et ühest mehest talle ei piisa, mistõttu on ta koos elanud erinevatel perioodidel lausa kolme-nelja mehega korraga, nende kõigiga voodit ja seksirõõme nautinud, nendega ühiselt leivad ühes kapis hoides ning omalaadset peremudelit rakendades ka lapsi kasvatanud.
See kõik on toimunud pidevas joomauimas, riidlemistes, vägivallatsemises, kuni selleni, et noorim tütar kooli astudes ei olnud võimeline isegi korralikult, elementaarsel tasemel lugema, kirjutama, esmased teadmised arvutamisest puudusid üldse, kuigi vend teda pisut abistas. Ent temagi otsustas juba varakult juhusuhtest lapse saada ning nüüd hakati elama kõik koos Nõmmel tagasihoidlikus eramus, mille ülalpidamise eest suutsid tasuda vaid mehed, sest Carolina poeg oli sageli pahandustesse sattunud, jännates politseiga.
Varem õpetajaametit pidanud ema aga vaatas üha hoolikamalt pudelipõhja, kuni ta tunnistati töövõimetuks tänu alkoholismile ning riik hakkas talle töövõimetustoetust maksma, saates eks-pedagoogi töövõimetuspensionile.

Purjus pead ja ränk patt
Oma poolõdede ja poolvendadega suhtles Carolina perioodiliselt vahel sagedamini, vahel harvemini, kuni noorem õde temast eemaldus, seejärel ka teised vennad, kuid noorem ja vanem vend jäid ometi lähedasteks. Noorema vennaga oli lihtsalt lõbus koos lõpmatuseni läbustada, aia- ja saunapidusid korraldada, sest pisivenna tutvusringkond ning abikaasa olid kõik napsulembelised, vend ise aga kuldklient pisemate pättuste, juua täis peaga autojuhtimise jms pärast pidevalt politsei huviorbiidis, veetes sageli aega ka Tallinna vanglas “rootsi kardinate taga.”
Hendrik, perekonna vanim poisslaps, oli oma abielu lahutanud, kuna mõlemad vabakogudusi külastavad abikaasad, veendunud kristlased, tegelesid pidevalt, piibli mõistes, teineteise petmisega, vahetades salaja armukesi ja seigeldes ühest voodist teise.
Abielulahutus seljataga, naasis Hendrik mõneks ajaks Taanist taas Eestisse, kus talle oli ema-poolse vanaonu poolt pärandatud hiigelkrunt, miljööväärtuslik ja ajalooline elamu, suured ning hinnalised põllumajandusmaad, metsad Harjumaal, ühes rikkamais vallas täpselt Baltikumi ühe suurima ning eksklusiivsema golfiväljaku naabruses.
Aja möödudes oli Hendrik sealt metsi ja maid väga odavalt maha müünud, et see lihtsalt joomarlusele ja elunautlemisele laiaks lüüa. Sageli toimusid sellised olengud koos noorema õe Carolinaga, kuni ühel pikale veninud joomaorgial jõuti ühiselt sauna, milles hakkasid peale leili- ja viinaaurude aktiivset mõju avaldama ka erootilised tundmused.

Raivo Kaer

Jätkub ajakirjas...

0 kommentaari Lisa kommentaar