horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundustestidusutlusedveebi eksklusiiv

Mööda purustatud südameid

Karoliin, noor seksikas neiu pisut üle 40, seisis peegli ees ja põrnitses iseendale vihaselt otsa. Ta oli ikka väga vihane!

Esiteks olid tekkinud silmade äärde mõned kortsukesed juurde ja teiseks hakkas ta niigi pikk nägu veelgi pikemaks ära vajuma. Lisaks oli ta mees oma lubadust murdnud ja polnud Karoliinile tolle ammuihaldatud autot ostnudki!
„Sa raisk!” ütles Karoliin valjult ja näitas iseendale keelt. Siis mõtles ta natukene ja ütles: „P..s!” Selle ropu sõna järel jäi ta silmitsema oma figuuri ja tuju hakkas tasapisi pare­maks minema.
Loodus oli Karoliinile kinkinud päris kobeda keha ja ilusad jalad, mida ta ka meelsasti demonstreeris. Talle meeldis jälgida, kuidas mehed teda vaatasid, kui ta töö juures sügava dekolteega pluusis, miniseelikus ja kontsakingades ringi liikus. Talle meeldisid need kujutluspildid, mis tema arvates teda nähes meestele pähe tulid. Eriliselt õnnestunuks luges ta aga päeva, mil mõni mees oma naiselt tema vahtimise pärast molli sai. Just selliste päevade pärast tasuski ju elada.

Elu jagas kehvad kaardid
Karoliin ei olnud rumal naine, vähemalt enda arvates mitte. Ta oskas hästi joonistada ja ka kirjutamine kukkus tal päris hästi välja. Kahjuks aga kasutas ta niivõrd keerukat ja pikka lauseehitust, et mõni pidi mitu tundi aru pidama, et üldse aru saada, mida Karoliin öelda tahtis. Ega ta seda õigupoolest just alati ise kah ei teadnud, aga tühja sellest. Maine on see, mis loeb ja targa naise maine oli Karoliinile väga oluline.
Karoliini arvates polnud elu talle andnud seda, mida ta vääris. Ta mees oli lihtne autojuht, ise pidi ta olude sunnil samuti lihtsat tööd tegema ja ta ainuke lapsuke ainukeseks jäigi. Vahel Karoliin mõtles, et võiks ju veel ühe lapse sünnitada, aga siis tuli talle vanus meelde ja kui ta hakkas mõtlema sellele, et rinnad võivad ära vajuda ja öösiti ei saa võib olla magada enam,  kadus  lapsesaamise isu ka kohe ära.
Kui Karoliin tööle jõudis, oli ta ikka alles tige. Ta valas endasse kogutud sapi teiste töötajate peale välja, kes enamikus mehed olid. Üldiselt oldi Karoliini tujukusega harjutud ja tema meeleoludest lugesid kauem töötanud inimesed nii mõndagi välja. Isegi selle, kas ta oli öösel seksi saanud või mitte. Ta oli mitme oma töökaaslasega ka mingi aja semminud, kuid kohe loo lõpetanud, kui ta oma mees oli talle soetanud selle, mida ta hing parasjagu ihaldas. Praegu oli päevakorras uus auto ja Karoliin pidas plaani, kuidas ennast seekord lohutada.

Kerge leida lohutust
Ta ei pidanud kaua mõtlema, sest uksest astus sisse autojuht, keda ta varem näinudki polnud. Too oli nii väsinud ja kurva väljanägemisega, et Karoliin lausa pidi teada saama, mis lahti. Ega lahti ju tegelikult muud ei olnudki, kui et Andre naine töötas Soomes ja oli mitu nädalat järjest kodust ära. Raha pärast oli naine Soome tööle läinud ja juba mitu aastat edasi--tagasi sõitnud.
Andre tundis ennast väga üksi ja seksi oleks ju ka tahtnud. Mees parimais aastais ei saa ju ometi kuival istuda! Nii need kaks siis tuttavaks saidki ja Andre tundis ennast kui seitsmendas taevas. Mis ta oma naine asjast võiks arvata, ei läinud talle korda. Ise on süüdi, miks ta siis läks Soome, mõtles ta. Täiesti ise süüdi, üks naine ei saa ju ometi niimoodi minna.
Raha jah, meeldis Andrele küll iga kuu enda pangaarvele juurde saada, sest ta naine armastas teda väga ja ei koonerdanud kunagi. Lisaks oli naise minek nende ühine otsus, aga see ei tulnud Andrele enam meeldegi, sest ta oli piisavalt seksita olnud ja kodus ei oodanud teda ju keegi, kui koer välja arvata.

Peatne tüdimus
Alguses oli Karoliini ja Andre lugu ilus. Nad helistasid teineteisele iga päev, amelesid vahel autos ja Andre oli Karoliini juures ka kodus käinud, kui tolle mees sõidus oli. Ega Andre ei kavatsenud oma naist maha jätta, talle lihtsalt sobis selline seis, et üks naine on kohe käepärast võtta, kui himu peale tuleb.
Aga pikapeale hakkas ta Karoliinile pealetükkivaks muutuma ja närvidele käima. Karoliin oli jõudnud kõik välja uurida, mis teda huvitas ja seega köitis Andre teda järjest vähem. Too oleks võinud ka veidi targem olla ja näiteks inglise keelt osata. Või siis rikkam ja vähem koonerdada.
Tõsi küll, Karoliini nutu peale oli Andre korra talle siiski raha andnud, aga summa polnud just väga suur ja see näitas Karoliinile, et pole mõtet jamada. Mis mees see on, kes ühte naist korralikku peenesse restorani ei raatsi viia, talle veidikene rahagi mõnikord anda ja ainult auto tagaistmel keppi teeb! Karoliin vääris oma arust siiski parimat!
Lõpuks ostis Karoliini mees talle uue auto ja Karoliinil oli korrapealt Andrest isu täiesti otsas. Ta blokeeris Andre telefoni, ei vastanud enam FBs kirjadele või kui vastaski, siis ütles alati väga halvasti. Andre ei saanud üldse aru, mis lahti. Miks Karoliin teda enam ei taha?! Kuhu ta sõprus ja armastus kadusid?! Andre pidas nii ööd kui päevad selle üle aru, aga targemaks ei saanud mitte. Vahel käis ta oma autoga Karoliini maja juures passimas, et teda näha. Istus siis mitu tundi autos ja kujutles, kuidas nad Karoliiniga armatsevad ja räägivad ja on. Seni ta seal passimas käis, kuni oma naine Soomest koju tuli.

Lohutajatest puudust pole
Andre tunnistas oma naisele asjalood üles, jättes vaid mainimata, et ta Karoliiniga seksis. Tema meelest seisnes petmine vaid seksis, et emotsionaalne petmine sada korda hullem on, selle peale ta ei tulnudki. Ta oli südamest õnnetu, et Karoliin ta maha jättis ja nuttis oma naise õla najal nagu väike poiss. Andre õnneks armastas ta oma naine teda nii väga, et suutis teda lohutada, tal peadki paitada ja öelda, et kõik saab korda. Sest absoluutselt alati on olukordadel kombeks laheneda ja aeg parandab kõik haavad.
Kahjuks oli Andre igatsus Karoliini järele nii suur, et ta kirjutas tollele Facebookis kirja, mis just kõige viisakam ei olnud. Mille peale Karoliin saatis kogu nende omavahelise kirjavahetuse Andre naisele lugeda. Ja mille peale Andre naine murdus.
Andre sai ähvarduse ahistamissüüdistusega kohtusse kaevatud saada, Andre naine aga niivõrd raske depressiooni, mis ta lõpuks psühhiaatriakliinikusse viis ja pikaks ajaks töövõimetuks muutis.
Ainukene, kelle õuel õnn õitseb, on Karoliin. Kui oma mees südame täis ajab, leiab ta järgmise lohutaja täpselt seniks, kuni mees talle järele annab ja ostab, mida Karoliin soovib.
Karoliin ise armastab öelda: mida rohkem, seda uhkem ja tunneb siirast naudingut järjekordse armukolmnurga tekkimise ja uue armukese hilisema pikaltsaatmise üle. Sest ega tema ei ole ju midagi teinud, absoluutselt mitte midagi!
Elu on karm ja asjad lihtsalt vahel juhtuvad.

Maiki Meerbach

0 kommentaari Lisa kommentaar