"Praegu eriti kuum asi, kõik raadiojaamad mängivad pidevalt tema lugusid," kinnitas plaadifirma esindaja, kui kuulis, et ma sellest artistist mitte midagi ei tea.Enda vabanduseks, neid rahvusvaheliselt tuntuks saanud tegijaid noori lauljannasid tuleb aina juurde ja juurde ning kõigiga kurssi jõudmine võtab aega.
Tuttav kahekümnene venelanna, kellele meeldib aeg-ajalt ööklubides pidutsemas käia ja neti popimatel muusikakülgedel tuustida, muidugi teadis Meghani laule ja päris hästi. Tema kommentaar, pärast plaadiümbrisele põgusat pilguheitmist, oli aga ootamatu,
täiesti teist masti: "Ta (Meghan) oli enne sale, nüüd on paksuks läinud!"
Neljakümnendates hea sõber, kõva muusikaspetsialist, kes ei teadnud Meghanist samuti eelnevalt midagi, leidis autostereos plaati läbi lapates, et "laulda ta ju oskab!"
Meghan Elizabeth Trainor on kahekümne ühe aastane USA laulja, laulukirjutaja ja plaadiprodutsent. Piiritult andekas – ta mängib ka tervet rida muusikainstrumente: banzot, bassi, kitarri, klahvpille, löökriistu, klaverit, trompetit ja ukulelet.
Laulmisega alustas ta 6-aastaselt ja laulukirjutamisega 11-aastaselt. Veidi hiljem oli tubli tüdruk juba bändi Island Fusion liige ja näitas hiljem keskkoolis oma talenti ka jazzbändis.
Tema albumitega on teatud mõttes lood segaseks aetud – tegelikult produtseeris ja avaldas ta 15-aastaselt omanimelise albumi. Ning wikipedia andmetele toetudes hiljem veel kaks taolist, enne tegelikku suurt läbilööki eelmisel aastal.
Need kolm varasemat olevat aga praeguse plaadifirma palvel müügilt ära korjatud ja seega loetakse just antud albumit "Title" nüüd tema "õigeks" debüütalbumiks, mille ametlikuks väljaandmiskuupäevaks on märgitud 9. jaanuar 2015.
Otse loomulikult leiab siit kaks Meghani seni suurimat rahvusvahelist kõlapinda leidnud lööklaulu. "All About That Bass" on tõepoolest võimas ja meeldejäävate rütmilahendustega. Pole mingi ime, et rebis ennast koguni üheksa suurema riigi muusikaedetabelites, sealhulgas USA, Kanada, Inglismaa ja Saksamaa, esikohale. Teine superhitt "Lips Are Movin" enam tippu ei tõusnud, kuid napsas samuti paljudes riikides arvestatavaid kohti.
Ülejäänud materjal, plaadist on saadaval ka luksväljaanne nelja lisaloo ja mahukama voldikuga, enam sedavõrd muljetavaldav pole. Mis stiili puutub, siis Meghanit võiks lihtsustatult lugeda
popartistiks, kuid veelgi iseloomustavamad on lahedad vabamad määratlused tema loomingule.
Kes ütleb "närimis(mulli)kummipop", kes loeb lugudest sinisilmset souli´i välja, kes toob iseloomustamiseks välja peenema termini doo-wop. Olgu selle kõigega kuidas on, kuid Meghan Trainor jääb esialgu natuke vähem huvitavaks uue põlvkonna naishäälte seas.
Hinne: 6/10
Ülo Külm