horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundussuhtedtestidusutlususutlusedveebi eksklusiiv

Miss Estonia Madli Vilsar: „Kui tahad elus võita, siis pead iseendaks jääma.“

Saaremaa naine Madli Vilsar (31) sai tuntuks aastal 2011, kui ta osales Miss Estonia valimistel, mille ta ka võitis. Pärast seda tulid juba Miss Universum ja ridamisi teisi võistlusi, kus särav neiu end tõestas ja endale nime tegi.

Kaks aastat hiljem sai alguse ilmatüdruku periood Kanal 2-s, mis avas südikale neiule ka muud uksed telemaailmas – Madli sai teha erinevaid lugusid „Reporteris“ ja just seda aega peab naine üheks kõige edukamaks oma elus. Alates 2019. aastast on Madli elanud vaheldumisi Eestis ja Inglismaal ja seda, kuhu ta tulevikus rohkem püsima jääb, ta veel öelda ei oska. Vestlesimegi Madliga tema minevikust, praegusest elust ja ühest tema jaoks väga olulisest teemast – kehapositiivsusest ja sellest, kuidas jääda iseendaks igas olukorras. Madli elus on rolli mänginud just juhused – ilma nendeta poleks ta praegu seal, kus ta on.

Hilja avastatud kaunitar
Kui Madli oma lapsepõlve kirjeldab, siis toob ta kohe esimese asjana välja selle, et siis poleks küll keegi osanud näha, mis teda tulevikus ees ootab. „Ma olin nagu väike Mowgli, ronisin mööda puid ja põõsaid... Elasin maal ja kuskilt ei võinud aimata, mida tulevik toob. Polnud ka kedagi, kes õpetaks istuma ja astuma,“ meenutab Madli. 181 sm pikkune sihvakas naine oli juba noorena poistest peajagu pikem. „Siis ei olnud see midagi toredat. Üles kasvades ei peetud pikkust naise puhul eriti heaks asjaks,“ nendib Madli. „Tänapäeval on õnneks juba teistsugune ühiskond ja maailm, aga minu nooruspõlves oli erinevus pigem miinuseks.“
Kui rääkida Madli täiskasvanuks saamisest ja kujunemisest, siis tundub lausa uskumatu, et nii kena naine toob välja fakti, et noores teismeeas olid asjalood hoopis teistmoodi. „Nagu öeldakse – igal ilusal tüdrukul on olemas see üks kole sõbranna, mina just siis olingi see viimane,“ nendib Madli. „Mu sõbranna oli juba 12-aastaselt modelliagentuuris. Muidugi pealinnas oli kergem modelliks saada, Saaremaal oli see üpris keeruline.“
Madli jõudis modelli-ja missimaailma lootuselt hilja – esimest korda märgati teda alles 17-aastaselt, kuid ka siis ei saanud tema teekond veel kohe suurt lüket. „17-aastaselt sattusin juhuslikult Tallinnasse modellist sõbrannaga, kes pidi agentuurist läbi minema. Agentuurijuht mainis mind nähes, et kui ma natuke alla võtan, siis võiks mul võimalus olla. Mulle pakuti esialgu TV3 saate „Võta või jäta“ kohvritüdruku kohta („Võta või jäta“ oli alguses Sepo Seemani ja hiljem Alari Kivisaare juhitud telesaade, mis jooksis TV3-s aastatel 2007-2013. Saate põhimõte seisnes selles, et mängijal oli võimalik valida 26 kohvri vahel, millest üks sisaldas 100 000 eurot või Eesti krooni ajal miljon krooni. Kohvritüdrukud olid saates kaunid neiud, kes kohvreid avasid – toim). Mulle anti see leping kohe ja öeldi, et kui  suudad selleks ajaks nii palju alla võtta, siis võiksid ka kandideerida.“
Saatusel olid aga teised plaanid ja Madli ikkagi kohvritüdrukuks ei hakanud. „See saade vist mingiks ajaks tühistati ja niimoodi ma sinna ei jõudnudki. Nagunii oli mu elu siis üpris kiire ja ma tahtsin end pühendada gümnaasiumi lõpetamisele. Seega ma võtsin vastu otsuse, et tegelen sellega siis, kui ma kunagi Tallinnasse elama lähen. Saaremaalt oleks olnud kogu aeg tülikas pealinna sõita,“ lausub Madli.
Pärast seda aga hakkas Madlil idanema mõte, et kunagi võiks ehk anda endale võimaluse modellimaailmas. Kuigi ta oli siis, 17-aastaselt, juba paljude arvates lootusetult hiljaks jäänud.

Miss Estonia
Ka Miss Estoniale jõudis Madli aastal 2011täiesti juhuslikult. „Ma olin selleks ajaks juba Tallinnase õppima läinud ja istusin oma ühikatoas. Meil oli sõbrannaga kombeks jagada naljakaid artikleid, mida internetist leida võis. Kuidagi jõudis meieni ka see Miss Estonia võistluse kandideerijate otsing. Sõbranna kohe mainis, et näed, lõpuks sinusugusel pikal naisel on samuti võimalus! Ja sinna see tegelikult jäigi,“ naerab Madli. Või vähemalt niimoodi arvas neiu ise, aga sõbrannal olid hoopis teised plaanid. Plaanid, mis Madli elu jäädavalt muutsid.
Ühel täiesti pealtnäha tavalisel päeval helises Madli telefon ja teisel pool toru oli Valeri Kirss isiklikult. Seda nime teadsid tol ajal kõik inimesed, kes vähegi missindusega seotud oli – Miss Estonia peakorraldaja oli kõigile tuntud. Ka Madli oli kursis, kellega on tegemist. Sõbranna oli Madli eest avalduse saatnud ja Valeri Kirss soovis nüüd naiselt teada, millal ta saaks intervjuule tulla. „Kui Valeri Kirss isiklikult mind intervjuule kutsus, siis ma tundsin, et nadi oleks ära ütlema hakata. Ma olen nii uudishimulik inimene, et tahtsin näha, et mis inimese ja üritusega on tegemist,“ on Madli õnnelik, et ta kümme aastat tagasi härjal sarvist haaras.
Edasi tulid juba eelvoorud ja ridamisi vestlusi, et jõuda Miss Estonia lõppvõistluseni välja. Esimest korda elus tundis Madli, et siiani tema nii-öelda iluvead võivad nüüd hoopis trumbid tagataskus olla. „Valeri Kirss tõigi välja minu plussid, mida mina siiani oli ainult miinustena näinud. Minu pikkus, vali ja selge hääl, konkreetne rääkimismaneer olid just need aspektid, mis mu edule kaasa aitasid. Siiani olid need omadused minu jaoks olnud midagi, mille kallal pigem noriti, ma ei oleks kunagi osanud arvata, et tulevikus saavad neist minu eelised.“
Madli ei oleks muidugi eales osanud unistada, et tema Miss Estoniaks kroonitakse – oli ta ju lihtne Saaremaa piiga, kellel polnud mingeid varasemaid kogemusi. „Kui finaali jäid neli naist ja ma nägin, kes mu konkurendid on, siis ma tõesti mõtlesin, et mida mina seal veel teen. Olin esimest aastat ülikoolis, pigem ümbritusetud hipsteritega ja siis järsku olid mu kõrval kõik nii teistmoodi neiud, kaunid nukukesed, kelle sarnaseid ma varem polnud kohanud. Juba see, missuguse garderoobi, soengu ja meigiga nad kohale ilmusid... Mul polnud mitte midagi sellist! Isegi finaalivõistluseks valmistusin ma niimoodi, et praami peal Saaremaalt Tallinnasse tegin meiki praami WC-s,“ mulje­tab Madli.
Madli usub, et tema, kui täiesti tundmatu Saaremaa neiu, trumbiks Miss Estonial oligi tema ehedus. „Missinduses tihti kaotatakse ehedus ära, mis minul olemas oli. Teised tüdrukud olid imeilusad, aga teistmoodi karakterit on vaja, sest sa esindad ju oma riiki. Argumenteerimine on oluline, sest sa suhtled võistluse ajal inimestega, kes ei tea ilumaailmast mitte midagi. Sa pead olema võimeline hoidma vestlust üleval ükskõik mis teemal.“

Teiste kadedus ja toimetulek meediaga
Muidugi tuli Madli võit üllatusena ka teistele finalistidele, sest kõik konkurendid olid ju mingil määral missi-ja modellimaailmaga varem seotud olnud, aga Saaremaa piiga oli uustulnuk, kellest keegi midagi ei teadnud. Kahjuks tõi see kaasa ka palju kadedust. „Ma ei saanud tõesti tol hetkel aru, et miks teised kadedad olid, lihtsalt juhtus nii ja mis see minu süü on. Nüüd tagantjärele mõistan ma küll, miks näiteks teise koha saanud neiu nii halvustavalt mu võitu suhtus. Ta oli tõsiselt pahane, et mina võitsin. Ta lihtsalt ei suutnud aru saada, miks minusugune maakas tuleb ja võtab tema koha ära. Teise koha saaja oli selleks võiduks lihtsalt nii palju vaeva näinud, tal olid lausa kindlad sponsorid olemas ja ootel, et kui ta Miss Estonia võidab, siis nemad rahastaksid ta sõidu Miss Universumile. See neiu oli viimasel aastal elanud ja hinganud ainult selle nimel, et minna Miss Universumile, aga siis tuli suvaline plika, keda keegi ei teadnud ning napsas tiitli temalt ära. Ta oli valmis võitma!“ võtab Madli teiste kadeduse hästi kokku.
Kuna teistest neidudest oldi rohkem teadlikud, siis tekitas Madli võit paljudes pahameelt, sest ta jõudis võistlusele uustulnukana ja pani selle kohe kinni. Pärast seda tulid juba Miss Universum ja mitmed teised võistlused, kus Madli osales. Kahel neist pärjati Madli teise koha ehk I printsessi tiitliga. Kogu selle aja jooksul pidi Madli õppima ka meediaga suhtlema, sest see kõik oli tema jaoks täiesti uudne kogemus. „Ma õppisin sellest ajast ka kahjuks seda, et siirus ja headus ei maksa mitte midagi. Ma ei saanud aru, miks kõiki mu sõnu väänatakse. Ma ei saa öelda, et ma just kahetsen, aga mida ma oleksin võinud kindlasti oma tuntuse algusaastatel teistmoodi teha – ma oleksin pidanud kohe endale mänedžeri palkama. Ja selleks hetkeks, kui ma lõpuks pidin Miss Universumile minema, olin ma nii läbi kogu sellest trallist. Kui mul oleks mänedžer olnud, siis oleks see palju lihtsam olnud,“ on Madli veendunud. Kui Madli saaks nüüd minevikus tehtud otsuseid uuesti teha, siis just mänedžeri olemasolu oleks naisele tema enda arvates nii palju juurde andnud.
Ka Miss Universum oli Madli jaoks paras julgustükk – üksinda kolm nädalat Brasiilias erinevaid ülesandeid täites ja küsimustele vastates võttis parajalt võhmale, aga andis ka paraja annuse elukogemust juurde. Madli jaoks oligi üllatav see, et nii mitmeski riigis on missindus nii populaarne, et lausa oma fännid käivad kõikjal kaasas. „Meil on ralli väga populaarne, aga on riike, kus samal tasemel on missindus. No näiteks Lõuna-Ameerika puhul võib kohe esimesena välja tuua Venezuela, kus missikonkursile pääsemine on elu suurim saavutus ja kõik naised unistavad sellest juba väiksena.“
Madli usub, et kõik need võistlused on talle lisaks esinemisjulgusele toonud juurde ka eneseväljendusoskuse. Ka inglise keel on arenenud ülikiiresti, sest kümme aastat tagasi rääkis Madli üpris puist inglise keelt, mida praeguse Madliga ei anna võrreldagi. Muidugi on kaasa aidanud hilisem Inglismaal elamine, aga pigem tuli see oskus õpihimulise naise ellu juba varem. „Kui sa pead ikka teiste inimestega kogu aeg inglise keeles suhtlema, siis lõpuks parandab see ka su enda keele oskust,“ on Madli õnnelik.
Madlil on ka soovitus tulevastele neiudele, kes tahavad suurvõistlustel osaleda. „Ma soovitan inglise keelt harjutada, sest kooli inglise keel pole ikka päris see. Me jah kõik mõtleme, et oskame inglise keelt hästi, aga tegelikult see pole nii. Niimoodi võib mugavustsooni jääda, mis pole hea. Et olla teistele vääriline vestluspartner, pead sa oskama teistsugust inglise keelt, mitte seda, mida meile koolis õpetatakse.“

Juhuslikult Kanal 2 ilmatüdrukuks
Ka Kanal 2 „Reporteri“ ilmatüdrukuks sai Madli puhtalt tänu juhusele. Ta küll kinnitab, et see mälestus on juba natuke ähmaseks muutunud, aga kuidagi oli selle teekonnaga seotud intervjuu Zenja Fokinile. „Mingil põhjusel jäin ma igal juhul silma Kanal 2 programmidirektorile, just oma hääle pärast. Andsin siis parajagu Miss Estoniana Zenja Fokinile intervjuu ja tuli ka pakkumine pesufirma Marc & Andre bikiine proovima minna, aga mul oli parasjagu see vestlus käsil. Ilmselt nende klipp oligi kuidagi Kanal 2-ga seotud,“ tuletab Madli ilmatüdrukuks saamise algust meelde.
Just oma hääle tõttu, mis on üpris madal ja teistmoodi, Madli ilmatüdrukuks valitigi. Muidugi luges palju ka asjaolu, et ta oli õigel ajal juhuslikult õiges kohas. Ilmatüdrukuks olemine avas uksed ka muudele saatelõikudele „Reporteris“ ja natuke aega oli Madlil lausa oma saade, mida nad koos Jaanus Koortiga juhtisid. „Ma tegin jah lõpuks välisuudiseid, seltskonnauudiseid, erinevaid saateid. Kokku töötasin Kanal 2-s kuus aastat, vahemikus 2013-2019.“
Madli ei saa kindlasti öelda, et kohe alguses tal kõik välja tuli, sest ta häbenes iseennast, alles viimastel aastatel hakkas tema tõeline iseloom ja olemus välja paistma. „Kui ma julgesin hakata rohkem oma teksti kirjutama ja rääkima, siis läks asi vabamaks, senikaua olin ikkagi pinges ja lugesin ette antud teksti.“ Madlil on ka väga head mälestused telekarjäärist, sest ta oli alati üritustele kutsutud, teised hoidsid teda ja ta tundis end vajalikuna, ühe osana suurest kanali tiimist.
Ka on Madli jaoks selge see, et missindus ei andnud talle pooltki nii palju elukogemust kui Kanal 2-s töötamine. „Kogu see aeg õpetas mind lugusid tegema, ajakirjandusest enam aru saama, rohkem suhtlema, üldiselt parem olema. Samas tõesti – ilma missinduseta poleks ma ilmselt jälle Kanal 2-te jõudnud – nii et kõik on omavahel seotud ja loovad ilusa sümbioosi,“ sõnab Madli rõõmsalt.

Kodu nii Inglismaal kui Eestis, aga teadmatus tuleviku suhtes
2019. aastal otsustas Madli Eesti tolmu jalge alt maha pühkida ja uut elu Inglismaal alustada. Ka nüüd on ta Inglismaaga seotud, küll pole ta aga päris kindel, kas nii alatiseks jääb. „Koroona tegi oma korrektuurid ja tuli perekondlikult väga kurb diagnoos ning ma otsustasin, et aeg on tulla kodumaale ja perega koos olla. Kui isa raske haiguse tagajärjel suri, siis otsustasin, et tahan siiski lähedastega aega veeta ja olengi rohkem end Eestisse elama sättinud. Inglismaal käin ikka, aga 75 protsenti elust on mul Eestis.“
Madli kodu on küll hetkel veel Londonis, aga ta pole päris veendunud, kas see niimoodi ka edaspidiseks jääb. „Ma tõesti ei tea veel, kas ma lähen talvel tagasi või mitte. Pikalt töötasin IT-firmas, aga siis lõin oma firma ning olengi nüüd sellega rohkem tegelenud. Nüüd vaatan edasi, mis elu toob... Alustasin ühe teise ja uue projektiga ning  vaatan, mis edasi saab,“ on Madli tuleviku suhtes lootusrikas. „Eks ma siin lähiajal pean ära otsustama, et kas lähen jäädavalt Londonisse tagasi või alustan uue eluga hoopis Eestis. Keeruline oligi minu jaoks see, et ma olin hakanud oma elu Inglismaal üles ehitama, aga siis tuli suur krahh, mis mind Eestisse tagasi tõi. Ma ei taha emast ka nii palju kaugemal olla... Londonis on kõik ülivinge, aga pere on liiga kaugel,“ muutub Madli tõsiseks. „Eks aeg annab arutust!“

Kehapositiivsuse maaletooja Eestis
Madli on enda südameasjaks võtnud kehapositiivsuse ja just sellise sisu loomise ka oma sotsiaalmeedia platvormidel – eelkõige just Instagramis. Teda võib lausa kehapositiivsuse maaletoojaks Eestis pidada. Läbi tule ja vee läinud Madli jaoks on oluline, et naised oma keha armastaksid – just sellisena nagu see on. Mis muidugi ei tähenda, et parema keha ja tervise nimel ei võiks pingutada, aga see ei tohiks tulla inimese enda heaolu arvelt. Ka soovib Madli tõsta teadlikkust toitumishäirete teemal.
„Ma tõesti ei tea eriti naisi, kes poleks elus üldse toitumishäiretega kokku puutunud. Neid avaldumise vorme on nii palju ja need on nii erinevad, et kahjuks puututakse sellega tihti kokku. Aga selles mõttes on hästi, et kui ma võrdlen 15-aasta taguse ajaga, mil mina olin teismeline, siis infot liigub palju enam, noored on teadlikumad erinevate toitumishäirete olemasolust. Minu vanuses oli tol ajal palju vähem infot kahjuks. Aja jooksul muutub muidugi kõik – sinu sõbrad ja keskkond, mitte miski pole jääv. Ainuke, kes sinu endaga elu lõpuni jääb, oledki sina isa. Ja just selle tõttu sa peaksid hindama ja armastama iseennast. Kui inimesed lasevad end teiste arvamusel kogu aeg mõjutada, siis sul on iseendal tulevikus raske,“ on Madli veendunud.
Võib tunduda lausa uskumatuna, aga Madli ei pea ennast sugugi enesekindlaks naiseks. „Ma olen üks kõige vähem enesekindel inimene, keda ma tean. Ma olen lihtsalt aru saanud, et kui ma lasen teistel inimestel ja nende arvamustel ennast kõigutada, siis ainukene, kes sellest kaotab, olen mina ise. Ma ei tahaks kostuda nagu kibestunud vanamutt, aga kõik inimesed, kes väidavad, et nad tahavad sulle head... 90 protsenti neist ei taha sulle tegelikult head. Paljudel on mingi tagamõte, miks nad niimoodi ütlevad. Kui võtame kas või kooli, kus klassiõde tuleb ütlema, et sul on nii koledad püksid jalas, siis tähendab see ju tegelikult ainult seda, et tal on ebakindlus enda pükste suhtes. Ja ehk on ta tahtnud ise hoopis selliseid pükse kanda, aga pole julgenud seda teha ja nüüd elab end hoopis viha näol välja. Mida rohkem sa kooli ajal narrimisi talud ja peksa saad, seda tegijam sa tulevikus oled. Üldjuhul on ikka niimoodi, et tulevikus teevadki suuri tegusid just need, kes on põhikoolis ja keskkoolis kiusamist pidanud taluma,“ sõnab Madli.

Liblikad kõhus, tulevik ja ­soovitused tänapäeva noortele
Kui Madli saaks midagi muuta ja minna kümme aastat ajas tagasi, siis sooviks ta kindlasti valida endale paremad mentorid ja nõuandjad. Just need inimesed, kellele alt üles vaadata ja kes alati olemas on. „Igas valdkonnas öeldakse ju tegelikult, et ümbritse ennast inimestega, kes sind toetavad ja sulle kaasa elavad. Kui sind ümbritsevad inimesed, kes su edule ja mõtetele kaasa elavad, siis see annab sulle endale ka palju jõudu, teotahet ja energiat juurde. Ja sa lähedki ja teed!“
Madli meelest ei olegi tähtis olla kõige targem, ilusam ega tublim, lihtsalt inimesel peab jaguma seda sära ja pealehakkamist. Ta on kindel, et just need omadused on ka temal aidanud jõuda sinna, kus ta hetkel on. Ka tugikeskkond on ülimalt oluline – et ümber oleksid inimesed, kes toetust ja indu annavad.
Ka hetkel on Madli jõudnud sinna punkti oma elus, kus tema kõrval on inimesed, kes teda toetavad ja indu juurde annavad. Eriti võib ta välja tuua just ühe neist. Pikalt vallaline olnud Madli on nüüd suhtes ja särab õnnest, kui oma uuest silmarõõmust räägib. „Ma pead ei anna, mis edasi saab, aga hetkel olen küll väga rahul,“ naerab Madli. „Praegu on küll veel liblikad täiesti kõhus... Hästi huvitav fenomen on see, et Eesti kultuuriruumis suhtes olemine on nii teistmoodi. Pole nagu enda meelest nii kaua ära olnud, viimati 2017. aastal olin suhtes eestlasega, aga see kõik on nii teine maailm. Ma tunnen nagu oleksin 20-ndate alguses ja kõik on nii põnev ja uudne. Ma ei saa öelda, et ma oleksin nagu peata kana ja jookseksin vastu seina kogu aeg, aga huvitav kogemus on end uuesti noore ja rohelisena tunda,“ on Madli rõõmus.
Kui Madlilt küsida, millisena näeb ta oma tulevikku kümne aasta pärast, toob naine kohe välja selle, et asukohta ta ei oska öelda, aga loodab, et teda ümbritsevad just tema jaoks olulised inimesed. „Minu prioriteet kindlasti oleks hea ja armastav perekond. Ma loodan, et lähiajal pole kedagi, kes meie seast lahkuks. Lisaks sooviksin täiesti oma perekonda juba selleks ajaks, ma kindlasti mõtlen ka laste peale. Ma tahaksin, et mul oleks vaimne vabadus – et ma tunneksin, et mitte keegi ega mitte miski ei suudaks mind rivist välja viia. Minu eesmärk oleks olla stabiiliselt rahuseisundis.“
Madli tunneb, et hetkel on ta teel rahulikku ja stabiilsesse ajajärku oma elus, aga päris kohale veel jõudnud pole. „Vaimselt olen ma endaga viimasel ajal palju tööd teinud, enne seda võib-olla olin rohkem mõjutatavam. Ma olengi teekonnal rahuni ja ma olen õigel teel hetkel, aga ma kindlasti ei saa öelda, et ma oleksin valmisprodukt. Koroonaaeg oli üks suur hüpe, ma inimesena muutusin hästi palju, kindlasti paremuse suunas. Ma olen palju vähem maailmamõjudest häiritud, aga eesmärk oleks järgmise kümne aasta jooksul olla oma kindlas rahustaadiumis ja mitte nagu värisev haavaleheke,“ on Madlil nägemus tulevikust paigas.
Kahjuks on Madli jaoks Eesti suur miinus see, et siin aetakse liiga palju edukultust taga – alati peab kõiges esimene olema, sest muidu oleksid nagu läbi kukkunud. See on naise jaoks nii vale suhtumine, sest rahul tuleks olla kogu teekonnaga, mitte ainult seda kõige paremat tulemust taga ajada. „Mulle ka öeldi Miss Universumi ajal, et ah, läks võistlema, aga ei saanudki mingit kohta, mingi mõttetu ja kole tüdruk, aga jäetakse tähelepanuta fakt, et ma sain võistlema maailma 80-ne kõige-kõigema naise hulgast. Selleks, et sinna jõuda, pidin ma oma kodumaal kõige parem olema. Kahjuks need asjad unustatakse tihti ära. Sellest ümbritsevast mürast tuleb välja astuda ja tuleb teada, kes sa oled. Kui kõik see ümbritsev müra kinni panna, siis avaneb hoopis parem maailm.“
Küll aga on Madli väga õnnelik selle üle, kui eneseteadlikud ja võimekad ning asjalikud tänapäeva noored on. „Minu nõuanne on lihtne noortele – kas nad tahavad olla võitjad või kaotajad elus. Ongi kaks valikut. Kui sa tahad elus võitja olla, siis sa pead iseendaks jääma, aga kui sa lased teiste arvamusel end kõigutada, siis võidavad teised. Instagrami ja sotsiaalmeediaga on muidugi jälle nii, et kui ka noortele öelda, et ole sina ise, siis enamik noori ei tea kahjuks, mida see tähendab. Kõik tahavad kogu aeg, et sa oleksid keegi. Sa pead kõigile meele järele olema ja see on raske. Kõige tähtsam olekski avastada, et kes sa ise oled ja mis sind ennast huvitab. Katsetamise kaudu saab ka sellele jälile jõuda, tuleb vaid elule võimalus anda,“ on annab Madli lõpetuseks hea nõuande tänapäeva nooremale generatsioonile.

Jaanika Elias

 

0 kommentaari Lisa kommentaar