Kõigepealt paisati letti ambitsioonikas "The Truth About Love" album, seejärel võeti ette mastaapne samanimeline tuur. Kontserte andis Pink kõikjal üle maailma ja kui mitte päris sajaprotsendiliselt, siis igatahes valdav enamus neist müüdi ka lõpuni välja. Esinemised toimusid loomulikult eranditult kas suurtes hallides või areenidel, mitte kitsukestes klubides.
Möödunud aasta lõpupoole ilmutati loogilise jätkuna toimunust täispikk kontsertvideo, filmitud Melbournes, Austraalias. Paistab praegu eriti kuum esinemiskoht olema, teadupoolest võeti samas üles ka Black Sabbathi eelmise aasta kontsert-DVD.
Madonna, Lady Gaga, Kylie Minogue ja Rihanna paistavad naisartistidest silma väga suurejooneliste ja näitavate, ekstraklassiliste showdega. Kuid vähemalt selle tuuri kontserdi salvestusele tuginedes näib, et ega Pink neile (enam) kuskiltotsast alla jää. Vaat et on paiguti veel paremgi, nutikamate lahendustega välja tulnud! Okei, esinemiskostüümide osas jääb ta neile kõigile alla, paistab silma lihtsamate, tavalisemana tunduvate valikute poolest.
Pinki DVD ümbrisele pilku heites paneb muigama, et sealtki leiab hoiatuse "halva keelepruugi" kohta. Võrreldes Madonnaga näiteks tundub ju Pink hoopis siivsamana, kombekamana, kuid jah, ega temagi mingi pailaps just pole...
Show on ülesehitatud meeletutele efektidele, tantsulis-(kergelt)erootilistele numbritele. Pinki õhuakrobaatilised trikid on kohati lausa uskumatud.
Taustajõududeks on korralik livebänd ja professionaalidena mõjuvad taustalauljad, taustatantsijad. Korraks muide lõbustab Pink publikut sellega, et mängib ise trumme!
Pinki meelelahutuskarussellile lisab värvingut juurde multimeedia - videoekraanidelt ettesöödetav virvarr.
Ainuke tegelik miinus vägeva kontsertetenduse juures on kaasatud klounimoodi tegelaskuju, Rubix, kes enne show algust pika ja tüütu sissejuhatava kõnega esineb - rahvast n.ö. "üles kütab" - ja pärastki sõna saab...
Lugudest niipalju, et albumi "The Truth About Love" lugudest teeb Pink ära rohkem kui pooled, varasemast tuntud superhitte on mõõdukalt. Näiteks "F..kin´ Perfect" ja "Just Like A Pill".
Töötlused ei puudu. Chris Isaaki "Wicked Game" ei meeldi mulle ei originaalis ega Pinki esituses. Cyndi Lauperi "Time After Time" on originaalis niivõrd tundeline ja haarav, selge, et Pink ei suuda siia midagi enam juurde lisada.
Boonused? Antud tuuri telgitagustest tehtud ca pooletunnine dokfilm, "Slut Like You´st" tehtud räige Blugrass Version ja päev Rubixi elust.
Hinne: 8/10
Ülo Külm