horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundussuhtedtestidusutlusedveebi eksklusiiv

Mu mees on töönarkomaan

Jah, ma pole oma abieluga enam ammu rahul. Oma osa on selles olnud ka mu õel ja emal, kes ei unusta kunagi mainida, kui valesti mu mees käitub...

Mu mees Sven istus ka kogu selle nädalavahetuse arvuti taga – kiireloomuline töö tahtvat tegemist. Ma vihastasin kogu südamest! Kas see kunagi lõpeb ka?!
Ja siis helises telefon. Helistajaks oli mu õde Ilona, kes tegi ettepaneku pühapäeval tema suvilas kokku saada – me olevat tema pere viimasel ajal sootuks ära unustanud.
"Oleme süüdi!" nõustusin. "See tuleb heastada! Oota hetke, pean kõigepealt Svenilt küsima, mis plaanid temal on," vastasin õele, panin telefoni käest ja jooksin oma abikaasa juurde. Ta istus nagu tavaliselt arvuti taga ja minu tuppa astumist ei näinud märkavatki.

Pensionil jõuab elada
"Sven, kas võin sind hetkeks segada?" pöördusin abikaasa poole.
"Võid, aga tee lühidalt," mühatas ta, pilku arvutiekraanilt pööramata.
"Jälle töötad," olin nördinud. "See ei ole enam normaalne – sa istud ööd kui päevad arvuti taga ja ei tee muud mitte midagi!"
"Mida sa sellega öelda tahad? Et ma sind ei aita?"
"Asi pole minu abistamises! Ma olen mures, et sa üldse ei puhka... Seoses sellega – Ilona pakkus välja, et võiksime pühapäeval kokku saada. Kuidas oleks?"
"Oh püha taevas!" õhkas Sven. "Nagu sa ei teaks, et mul on uus projekt käsil! Või oled unustanud?"
"Projekt? Nädalavahetusel?!"
"Jah, ka nädalavahetusel! Ja lõpetame selle teema! Mul ei ole aega siin sinuga diskuteerida!"
Samal hetkel mõistis Sven, et oli üle pingutanud ja jätkas juba leebemal toonil.
"Ära pahanda, kullake... Pole ju minu süü, et aega ja raha projekti elluviimiseks anti liiga vähe ja nüüd tähtajad pigistavad!"
"Töö, töö, töö... Elu tahab ka elamist!"
"Küll pensionil olles jõuab elada!" püüdis Sven kõike naljaks pöörata, aga ma isegi ei muianud.
Läksin tagasi telefoni juurde.
"Ilona, oled sa veel seal?"
"Lõpuks ometi! Ma juba mõtlesin, et oled mind ära unustanud!"
"Noh, sa ju tead Sveni! Mu mees on töönarkomaan! Mul ei ole midagi selle vastu, et inimene oma tööle pühendunud on, see on tema eripära ja tema kiiks, kuid ma ei suuda mõista, kuidas saab töö niivõrd oluline olla!"
"Kas ka seekord ei õnnestunud sul teda ümber veenda? Äkki prooviksin ise Sveniga rääkida?"
"Ei. Sellest poleks mingit tolku," ütlesin sügavalt ohates.
"Kohutav! On sul ikka mehega vedanud! Kuule, aga sa võid ju siis üksi tulla? Saaksid vähemalt ise veidi puhata!"
"Mis sa nüüd! Ma ei saa Svenile nii teha! Tema rabab tööd teha ja mina samal ajal lõbutsen. Mõtle, kuidas sa end ise tema asemel tunneksid!"
"Toimi, kuidas ise heaks arvad," lausus seepeale õde, soovis mulle sarkastiliselt head nädalavahetust ja lõpetas kõne.
Kui aga võrrelda töötu mehega...?
Pärast seda kõnet me ei suhelnud umbes kolm nädalat. Kuid ühel õhtul jooksis Ilona minu juurest läbi, et koos kiire tee juua. Ta viskas kingad jalast ja ohkas kergendatult:
"Oeh! Oli see vast päev! Ma ei tunne oma jalgu!"
"Kuidas sa siis nüüd seekord ilma ette helistamata minu juurde sisse sadasid?" küsisin.
"Mu aku andis saba – polnud aega laadida. Tormasin ringi nagu tuulispask! Mul oli täna kolm ekskursiooni järjest, lisaks kõigele soovisid kaks inglast veel privaatselt vanalinna vaatamisväärsusi pildistada. Ja mina, igavene loll, olin uued kingad jalga pannud! Nüüd olen oma jalad verele hõõrunud!"
"Tunnen kaasa. Muide, ise oled süüdi. Miks sa küll sellise töö endale valisid? Kas sind giidiks olemine tõesti ära pole tüüdanud? Minu meelest tahtsid sa juba möödunud aastal sellest loobuda?!"
"Oleksin ma siis teadnud, et Gunnarit koondamine ees ootab!" prahvatas õde. "Aga meil on kodulaen ka veel kukil! Seepärast peangi tõmblema. Mõnikord teen öösiti tõlkeid ka veel lisaks..."
"Vot, kus uudis! Ja ise nimetad minu Sveni töönarkomaaniks!"
"Olgu sellega kuidas on!" lõi õde käega. "Muide, kus su kõige kallim siis ise ka on?"
"Mu mees on töönarkomaan. Loomulikult arvuti taga! Mis kasu sellest on, et ta nädalalõpud kodus veedab, kui ma vaid ta selga näen!"
"Vaeseke!" tundis õde mulle kaasa. "Kas võin minna teda teretama?"
"Üldiselt palus ta end mitte segada..."
"Kui ei, siis ei," kehitas Ilona õlgu. "Mul endal ka aega napib: pean veel toidupoodi jõudma, et midagi õhtusöögi valmistamiseks kaasa haarata..."
"Aga Gunnar?"
"Mis temaga on?"
"Ei saanud siis ise midagi õhtusöögiks teha? Ta on terve päeva kodus istunud! Ja sina rabad tööd teha nagu viimane tropp!"
"Sina ju eelistad ka Sveni köögist eemale hoida," hakkas õde naerma. "Oi jeerum, aitab nüüd sellest meestejutust küll!"

Meeste pärast piinlik
Mu õe järgmine külaskäik kujunes juba paaritunniseks. Kogu selle aja istusime köögis ja sositasime omavahel, aga mu mees ei tõstnud selle aja jooksul kordagi arvuti tagant oma tagumikku. Ta ei suvatsenud isegi Ilonaga hüvasti jätma tulla. Loomulikult see solvas mu õde.
"Sinu asemel oleksin ma juba ammu mässu tõstnud! Isegi oma õega pole sul enam võimalik normaalselt suhelda. Käid kodus kogu aeg kikivarvul, et jumala eest Sveni mitte häirida... Mis pagana pärast sul sellist meest vaja on?!"
"Aga ta on ju tõesti kogu aeg oma tööga hõivatud..." kohmasin vastuseks.
"Alati sa kaitsed teda!" porises Ilona rahulolematult. "Olgu, ma lähen nüüd – Gunnar on vist juba ootamisest kannatamatuks muutunud."
"Kas ta pole ikka veel tööd leidnud?" tundsin huvi ja sain aru, et tabasin oma küsimusega naelapea pihta: õde punastas ja jättis kiirustades minuga hüvasti.
Nädala möödudes helistas ema.
"Kuhu te kadunud olete? Pole juba mitu kuud näole andnud! Jääb mulje, nagu elaksime erinevates linnades. Häbi teil olgu!"
"Palun vabandust, see on tõesti kahetsusväärne," ohkasin kurvalt. "Kuidagi ei õnnestu teie juurde sõita. Svenil on uus projekt käsil ja ta..."
"Lõpetab varsti sinuga suhtlemise üleüldse," lõpetas ema minu eest lause. "Ja ka sinu olemasolu märkamise. Küll näed!"

Eliise Mäesalu

Jätkub ajakirjas...

2 kommentaari Lisa kommentaar
  
gruber 22.01.2019 15:42
tõsine tasuta laenupakkumine Hea õhtu sir, kui te olete aus ja tõsine inimene, naudid mu pakkumist. Seda öeldes teatan teile, et annan laene vahemikus 1000 kuni 2 500 000 eurot, nii et palun öelge, kui palju soovite laenata ja mitu aastat soovite laenu anda. südamlikult E-post: grubertherese121@gmail.com
gruber 22.01.2019 15:41
tõsine tasuta laenupakkumine Hea õhtu sir, kui te olete aus ja tõsine inimene, naudid mu pakkumist. Seda öeldes teatan teile, et annan laene vahemikus 1000 kuni 2 500 000 eurot, nii et palun öelge, kui palju soovite laenata ja mitu aastat soovite laenu anda. südamlikult E-post: grubertherese121@gmail.com