horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundussuhtedtestidusutlususutlusedveebi eksklusiiv

Noorele tantsijale ja tantsu­treenerile Marie Loviise Männile ei meeldi rutiin

Marie Loviise Mänd on aktiivne koolitüdruk, kes õppimise kõrvalt suudab edukalt tantsimisega tegeleda. Kusjuures ta mitte ainult ei tantsi tuntud showgrupis Sir N, vaid juhendab lisaks "Sixtina" Tantsu- ja Modellikooli juunioride gruppi.

Marie Loviise Männil on ette näidata ka kõrge tunnustus hoopis teisest vallast - "Young Miss Worldi" tiitel, mille ta pälvis Ukrainas toimunud iludusvõistlusel.

Milline oli sinu lapsepõlveunistus?
Väiksena oli mul kindel soov saada "pilvebaleriiniks", kuigi see ei olnud minu jaoks seotud väga tantsu või balletiga, vaid tundus lihtsalt hea põhjus kahara seeliku kandmiseks.

Sinu suurim hobi pidavat olema tantsimine, miks just tants sind paelub?
Tants ei ole minu jaoks enam juba pikemat aega hobi, vaid tähtis osa elust. Tantsuga saan pidevalt edasi areneda. Ma olen selline inimene, kellele ei meeldi tavaline rutiin ja ma ei talu igavust. Seega tants annab mulle võimaluse väga palju õppida, pidevalt paremaks saada ja alati on põnev oodata näiteks järjekordse uue tantsu lõpptulemust.

Kuidas tantsimise juurde jõudsid, kui tihti praegu tantsutrennis käid?
Tantsu juurde jõudsin suhteliselt juhuslikult. Mu klassiõed läksid tantsutrenni ja ma mõtlesin, et tahaks ka proovida. Alustasin “MyFitness” treeninguid showtantsu grupist. Minu treener Sandra Raju nägi, et mul on tohutu tahtejõud ja paari aastaga seal trennis olin suure arengu juba edasi teinud. Ta võttis mu endaga TTÜ Tantsutüdrukute akrobaatikasse. Tema ongi see naine, kes minusse seda “tantsupisikut“ süstis, kellele ma jään alati alt üles vaatama ja kes siiani on üks minu kõige suuremaid tugesid. Paar aastat hiljem olin juba sulandunud tantsumaailma ja tegin kaasa ka mitmes suuremas projektis. Hetkel olen “Sixtina” Tantsu - ja Modellikooli juunioride grupi treener ja ise tantsin meie showgrupis „Sir N“. Seega tantsutrenne teen keskmiselt kokku um­bes 5 korda nädalas ja vahel rohkemgi.

Millised tantsud sulle rohkem meeldivad/sobivad?
Minu lemmikstiil on vaieldamatult contemporary, kuid ma olen arvamusel, et hea tantsija peab olema väga mitmekülgne ja saama iga stiiliga hakkama, seega meeldib mulle kõik – balletist hip-hopini välja.

Kas oled osalenud ka rahvusvahelistel tantsuvõistlustel?
Enamasti olen siiani olnud grupitantsija, kuid nüüd olen proovinud ennast natuke edasi arendada ja saada ka soolotantsudega laval hakkama. Väga suur mõju on muidugi minu praegusel treeneril Eghert-Sören Nõmmel, kellega päris palju viimasel ajal just duona esineme. Aasta lõpus käisime koos Ukrainas, Kiievis festivalil “Talent World”, mis oli samas ka minu esimene rahvusvaheline suurvõistlus. Kuna sellel talendivõistlusel oli vanusepiirang 6-18 aastastele, siis tantsides küll duot hinnati siiski vaid minu oskusi. Pealegi oli Eghert sinna kutsutud osalema hoopiski rahvusvahelise žürii liikmena. Endalegi üllatusena sain üldarvestuses väga auväärse 2. koha. Peale kontserdi lõppu aga piirati Eghert-Sören Nõmm ümber arvukate austajate poolt, sest siiani on ta tänu osalemisele Ukraina tantsusaates “Tancujut Vse” seal väga armastatud rahva poolt ja väga palju inimesi seisis tükk aega järjekorras, et tema autogrammi saada. Sellise saavutuse poole kindlasti tahan ka ise kunagi jõuda, aga 2.koht esimese rahvusvahelise võistluse kohta oli juba väga hea tulemus ning ma olen ülirahul.

Kuidas sujub sinu koostöö Eghert-Sören Nõmmega, on temaga kerge koos töötada, esineda?
Eghert on inimene, keda ma juba pikemat aega näen ilmselt igapäevaselt rohkem kui oma peret. Me oleme lihtsalt nii käsi- ja jalgupidi seotud seda ka sõna otseses mõttes. Ta on vaieldamatult tohutult andekas tantsija ja koreograaf ning imeline inimene, kellega on alati väga suur rõõm koostööd teha ja muidugi koos tantsida.

Suurim publik, mis teil duona esinedes olnud on?
Ma arvan, et see oligi Ukrainas, Kiievi suure draamateatri laval, kus “Talent World” võistlus ja galakontsert toimus. Maja sarnaneb natukene meie "Estonia" teatriga, kuid on mitu korda suurem.

Kas seoses tantsimisega, esinemistega on sul tulnud ette ka mõni viperus, mõni moment, mis närvi mustaks teinud?
Neid hetki ikka vahest ette tuleb, kus keset tantsu on äkki pea täiesti tühi ja mitte ükski liigutus enam meelde ei tule, aga õnneks need “mustad augud” lähevad mul alati ruttu mööda. Tantsijana olen ma õppinud sellistel hetkedel impoviseerima. Näiteks oli muusikali „Billy Elliot“ etendus, kus ma mängisin kohalikku balletitüdrukut ning meie põhinumbri „Sära“ tantsu ajal ei tulnud mul pikka aega meelde, mis liigutused seal tantsus edasi peaksid tulema. Siis lihtsalt improviseerisin ja “lollitasin” laval niisama ja mitte keegi ei osanud arvatagi, et seal tegelikult midagi muud oleks pidanud olema. Kõige tähtsam laval esinedes on jätta alati mulje, et just nii ongi see kõik mõeldud, isegi kui tegelikult kõik täiesti sassi läks.

Kust leiad endale tantsimiseks vajalikud sobivad riided, kostüümid?
Lemmikud trenniriided on kindlasti firmalt “Nike”, aga ma ei ole kindalsti see inimene, kes oleks mingites brändides kinni. Esinemise jaoks vastavad kostüümid aga kooskõlastame juba vastavalt vajadusele.

Et olla edukas tantsija, millest oled pidanud elus loobuma?
Tantsijana tuleb jälgida ikkagi välimust ja seda, kuidas sa oma keha kohtled. Kuidagi loomulikult hakkad ka valima, kuidas tervislikumalt toituda, kuid vahel siiski lubada endale ka magusat ja "rämpstoitu".
Igapäevaselt trenni tehes ja tihti ka esinemas käies on kahjuks sõpradega aega vähem koos olla ja väga palju uneajast läheb ka selle arvelt. Koolis vaja ju ka käia ja kodus õppida. Siiani olen kõigega hakkama saanud ja kõik prioriteedid on hetkel täpselt paika pandud ja tants on seal ikka väga tähtsal kohal. Hetkel ma ennast veel väga edukaks tantsijaks ei pea, aga ma töötan kõvasti selle nimel.

Kas tantsimine ja tantsutrennid sinu koolielu segavad või mitte?
Ma käin Rocca al Mare Koolis 10. klassis, seega on mul gümnaasiumisse sissesulandumise aasta ja hetkel küll veel raske ei ole. Haridus on minu jaoks ikkagi väga tähtis, mille tõttu ma olen harjunud oma mugavustsoonist välja astuma ja tegema tihti tohutult läbimõeldud planeerimisi, et nende kahe väga olulise asjaga minu jaoks - kooli ja tantsuga, edukalt hakkama saada.

Kui kaugele loodad tantsumaailmas jõuda, on sul mingi konkreetne eesmärk olemas?
Unistused on muidugi suured, kuid ma arvan, et neid on targem pigem endale hoida, et hiljem üllatada nii ennast kui ka teisi. Kui mõelda professionaalse tantsija elukutse peale, siis ma loodan, et see saab teoks ikkagi väljaspool Eestit.

Milliseid tantsufilme oled vaadanud, on sul mõni eriline lemmik?
Ma olen vaadanud ilmselt kõik tantsufilmid ära, aga lemmikud on mul ikkagi kõik „Step Up“ filmid. Kõige parem on minu arust 4. osa, sest seal tantsib minu arvates üks parimaid naistantsijaid – Kathryn McCormick.

Kuivõrd jälgisid saatesarja "Tantsud tähtedega", andis see sulle üldse midagi?
Ma olin suhteliselt väike, kui see telekas oli ja ei olnud veel tantsuga nii seotud, seega see mind ei mõjutanud kuidagi. Vaatasin ikka, aga pigem neid kuulsaid inimesi, ilusaid tüdrukuid ja nende seljas olevaid säravaid kleite.

Showtants versus peotantsud. Sinu nägemus asjast?
Peotantsudega olen kokku puutunud väga minimaalselt, mingeid põhisamme tean, kuid väga hindan neid, kes sellega professionaalselt tegelevad. Ise eelistan showtantsu, sest see koosneb nii paljudest erinevatest stiilidest, on täiesti reeglitevaba ning showtantsus loeb kõige rohkem loovus ja show´ tegemine.

Vastab tõele, et oled jõudnud osaleda ka iludusvõistlustel? Sul on ette näidata Young Miss World tiitel...
Tõesti täiesti minu jaoks ootamatult ja suure meeldiva üllatusena võitsin iludusvõistluse ja tulin koju “Young Miss World” tiitliga. Eriti hea meel selle üle oli minu väikesel õel, kes ütles, et hakkab nüüd vahel kodus minu missikrooni kandma.

Mida see võistlus endast kujutas, kus toimus, kuidas sinna sattusid?
Ukraina talendivõistluse teine osa oli iludusvõistlus. Minu juhendaja Tiina Jantson, kes Eestis juba 25 aastat iludusvõistlusi korraldab, arvas, et olen just õige kandidaat ka sealt osa võtma ja Eestit esindama. Juba 12 aastat on ta igal aastal saatnud Eesti esindajaid sinna osalema ja mitmeid kordi on just eestlased võidu koju toonud. Võistlusel olid erinevad kategooriad, nagu “Mini Miss World”, “Mini Mr. World”, “Young Miss World” ja “Young Mr. World”. Eghert-Sören Nõmm, kes ka ise 12 aastat tagasi “Mini Mr. World” tiitli oli võitnud, kutsuti sinna žüriisse ja nii me siis läksimegi kahekesi nädalaks ajaks Ukrainat “vallutama”. Alguses oli talendivõistlus, siis mõned päevad iludusvõistluse proove ja suurejooneline finaal koos galakontserdiga. Võistlusel oli mitu vooru: rahvuslik kostüüm, fantaasiakostüüm ja õhtukleidivoor. Kõik need vajalikud kostüümid aitas Tiina Jantson mul võistluse jaoks kokku saada. Näiteks fantaasiavoorus oli mul päris äge “Veenuse printsessi” kleit ja rahvuslikus voorus “Sixtina” moekollektsioonist “Õhus on eestimaist kevadest” pärinev kaunis kleit. Päris ikka meeldiv oli võitjaks tulla ja koju “Young Miss World” tiitliga sõita. Jõudes Tallinna lennujaama võetigi mind tõelise printsessina vastu koos lillede ja kallistustega.

Millistes voorudes ennast tugevalt tundsid, millistes mitte?
Kostüümide valik andis päris suure osa punktidest .Väga tähtsaks peeti ka poseerimist fotodel ning liikumist laval. Ma ei mõelnud kogu võistluse vältel üldse selle peale, et ma võistlen seal kellegiga. Ma lihtsalt nautisin esinemist laval ja võtsin asja rõõmu ja rahuga. Seega kõik oli täiesti pingevaba.

Kas Young Miss World´i tiitel tuli sulle täieliku üllatusena või mitte?
Jah, kindlasti! Ma olen sellisest Missi tüübist suhteliselt kaugel. Ilusad kleidid meeldivad mulle küll, aga pole ma ennast kunagi klassikaliselt ilusaks pidanud, vaid pigem selline keskmine Eesti tüdruk. Kuna mu põhikeel, mida ma koolis olen õppinud on inglise ja prantsuse keel, siis vene keelega ma eriti koduselt ennast ei tunne. Võistlust juhatati aga seal just vene keeles. Seega ma esimene hetk ei saanud isegi aru, et mind võitjaks kuulutati. Enne oli kuulutatud välja juba palju igasuguseid eripreemiaid. Äkki öeldi minu nimi ja arvasin algul, et saan ka mingi eritiitli. Siis aga pandi lint kaela, kroon pähe ja kui diplomit vaatasin, sain alles aru, et olen tõepoolest võitnud Grand Prix´.

Mida antud iludusvõistlus sulle õpetas, milline oli selle kasutegur?
See oli väga lahe! Missivõistlustel osalemine ilmselt nüüd sellega ka lõpeb, aga toreda kogemuse sain küll, mida terve elu meenutada. Jätkuvalt olen veendunud, et minu teema on laval teha ikkagi midagi muud kui lihtsalt ilus olla, riideid demonstreerida ja kõndida. Kuid ma olin väga positiivselt üllatunud, kui sõbralikud seal kõik üksteise vastu olid. Mulle kingiti erinevaid meeneid „konkurenide“ poolt, nende vanemad aitasid mind vajadusel tagasi hotelli ning see õhkkond oli kogu aeg väga sõbralik, inimesed hästi soojad ja avatud.

Ilusalongid ja solaariumid - käid seal mõnikord või väldid täiega?
Solaariumis ei ole kunagi käinud ja ei ole ka plaanis minna. Mulle hakkab päike hästi ruttu väga tugevalt peale ja muidu olen ka keskmisest eestlasest pigem pruunima jumega. Ilusalongi ka ei satu, maniküüri ja pediküüriga saan ise hakkama ja hoolitsen üldse ise oma välimuse eest. Võib-olla ma isegi käiksin ilusalongis, aga aja kokkuhoiu mõttes pean ise kõigega kodus hakkama saama.

Kolm eset, mida alati oma käekotis kannad?
Telefon, kõrvaklapid ja meigikott.

Kas sulle meeldib koos sõbrannadega või üksi osturetkedel käia? Mida viimati ostsid?
Koos on ikka lõbusam, aga parem on seda teha pigem üksi või siis kellegagi kahekesi. Viimati ostsin mustad püksid kooli jaoks.

Milline muusika sulle meeldib? Kuidas valid tantsule taustamuusika?
Mulle meeldib muusika, millel on kas sõnadel ilus mõte ja meloodia või siis hea rütm, mis jääb peas kummitama. Oma eelistuste järgi ma valingi tantsudele muusikat. Kõik oleneb tantsustiilist ja tujust. Tantsu puhul on väga hea eristada head lugu tõeliselt heast, sest tantse õppides peab seda- sama laulu sadu kordi kuulama ja hiljem esinemisel on väga halb, kui proovide pärast on see laul juba tüütuks muutunud. Ehk kui laul peale pärast 50 kuulamist ikka meeldib, siis on see tõeliselt hea laul.

Omab valentinipäev sinu jaoks tähtsust? Plaanid sel päeval mõnda sõpra või sõbrannat üllatada?
Ei oma erilist tähtsust, lihtsalt hea põhjus sõpradega kohtumiseks. Loodangi seda veeta oma sõprade hulgas.

Sinu iseloomu head ja vead?
Sellisele küsimusele on endal alati väga raske vastata, kõrvalseisja näeb neid omadusi ilmselt ikkagi paremini. Ma usun, et olen väga rõõmsameelne inimene ning kui ma midagi alustan või millelegi pühendun, siis olen tohutult järjepidev. See on tantsijale väga vajalik omadus. Minu suurim viga on ilmselt see, et kipun päris tihti vinguma, vahest on see küll naljaga, aga ma kujutan ette, et see võib olla päris tüütu. Ma loodan, et täiskasvanumaks saades läheb see ehk üle.

Kõige kasulikum asi, mida vanemad on sulle õpetanud?
Ma arvan, et see on töötada millegi nimel, mida sa tõeliselt tahad saavutada. Mulle on õpetatud, et midagi ei tule niisama ja kui piisavalt vaeva näha, siis on kõik võimalik.

Mis tänapäeva Eestis on sinu jaoks eriti okei, mis mitte?
Ma väga armastan oma kodumaad, aga kõige rohkem häirib mind eestlaste sallimatus. Ma ei räägi kõikidest eestlastest, aga kui keegi püüab oma elus midagi erilist teha, midagi saavutada ning kui meedia ka otsustab seda kajastada, siis on selle ümber võõraste inimeste poolt pärast nii palju vihkamist ja sallimatust ning see on tõsiselt kurb. Anonüümsed kommenteerijad on veel täiesti eraldi õeluse liik ja minu meelest on need natuke vaimselt haiged inimesed. Kui seda oma nime all teha, siis võib sealt isegi kasulikku kriitikat tulla, aga muidu on see täielik jaburus. Ise aga ma olen kindla otsuse teinud neid mitte lugeda.

Kui tähelepanelikult pead tantsijana oma toitumissedelit jälgima? Mitu vastlakuklit on sul "lubatud" vastlapäeval nahka pista?
Nagu juba eelpool mainisin, siis kindlasti tuleb igapäevaselt jälgida, mida ja kui palju sööd. Kuigi ma hetkel veel päris professionaalne tantsija ei ole, siis otseselt keegi mingeid piiranguid minu toitumisele ju ei sea. Kuna aga füüsilise vormi saavutamine ja säilitamine on minu jaoks väga olulised juba praegu, siis mingi hamburgerite sõber ma küll ei ole. Pean olema suuteline tegema akrobaatilisi elemente ja hüppeid ning Eghertiga koos mitmeid keerulisi tõsteid. Ma olen kindlasti tervislike eluviiside pooldaja, kuid näljutamine või dieedid on tantsija puhul siiski välistatud. Meil on vaja väga palju energiat, et trennis ja laval hakkama saada ning seda peame ammutama tervislikust toidust. Kõike võib süüa, aga mõistlikkuse piires. Seega vastan, et ühe vastlakukli pärast trenni võib kindlasti süüa.

Lähema kahe-kolme aasta plaanid.
Kõigepealt kindlasti vaja lõpetada gümnaasium. Siis saab hakata mõtlema, mis edasi saab. Minu alad on ikkagi tants, muusika ja teater ning ma väga-väga loodan, et just nende valdkondadega jääb mu elu ka pärast seotuks. Tahaks minna Eestist ära ja harida ennast tantsu alal ka teistes riikides, kus selleks võimalusi rohkem. Kui koduigatsus peale tuleb, siis tulen tagasi, et siin oma oskusi omakorda uutele põlvkondadele edasi anda. Elu tuleb osata ise huvitavaks ja edukaks elada ja just seda ma teha kavatsengi!

Ülo Külm

0 kommentaari Lisa kommentaar