horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundussuhtedtestidusutlusedveebi eksklusiiv

Palju õnnelikke lõppe

„Töö meeste lõbustusasutuses oli peaaegu ainus või­malus olukorra lahendamiseks,” jutustab Liia oma ­kogemusest ühes Tallinna lõbumajas.

„Mõnikord on nii, et teha justkui polegi midagi. Elad ja oled ja kõik tuleb selga nagu laviin...” räägib ta.
Tavaliselt üsna hästi toime tulnud Liia jäi hätta, kui tema kasuema oma mehe kaotas. Kuna kasuemal matuseraha polnud ja Liial ka mitte, võttis ta kiirlaenu – pank poleks rohkem andnud, sest Liial oli eluasemelaen niigi peal ja paari kodumasina liising samuti.
„Kasuema lubas mulle ära maksta, aga siis hakkas ta suure kurvastusega jooma ja siis polnud tal üldse mingit raha. Ja mina jäin võlgu ning viivisepall hakkas veerema,” jutustab Liia.

Head tööd nagu polegi
Nagu kiuste tõmmati sel ajal tööl otsi kokku ning Liia sissetulekud vähenesid veelgi. Noore naise napist palgast läksid maha pangalaenud, elamiseks ja toiduks jäi järele vastikult vähe. Kiirlaenuvõlg polnud algselt suur, kuid kruttis end hirmsa kiirusega suuremaks.
Juristi või võlanõustaja poole Liia ei pöördunud. Õigupoolest ei tulnud see talle pähegi, rääkimata sellest, et ühegi lisateenuse eest tasumiseks polnud tal mingit võimalust.
Ent Liia pole norutajat tüüpi, pudeli poole kätt ei siruta ning probleemide eest ära ka ei jookse. Selliste valikute asemel haaras ta töökuulutused. Senine töö oli olnud kosmeetikavahendite müük, see aga kiratses nii Liial kui tervel firmal.
Koristaja... Poemüüja... Aeg kinni, palk väike.
Kinnisvaramaakler... Kõlaks hästi, aga vajab eelteadmisi, ilmselt ka autot ning enne, kui raha liikuma hakkab, läheb vaja aega ning ilmselt ka rahalist panust.
Sekretär-raamatupidaja-personalijuht... Liiga kõrge lend, teadmistest jääb vajaka.
Turvanaiseks... Liiga arg ja õbluke.
Liia oli juba päris kurb. Tööpakkumiste list on pikk ja mahukas, aga ilma erioskusteta justkui polegi midagi võtta – eriti veel sellist tööd, mis kiiresti laenukoorma alt välja aitaks rabeleda.
Nõu küsida polnud kelleltki. Oma vanemaid Liia ei tundnud, kasuema oli end armastatud mehe surma järel unustuse jõe teisele kaldale joonud... Selliseid sõpru, kellelt nõu või isegi raha küsida, polnud Liial samuti.
Miks mul küll rikast peikat pole, ohkas Liia kurvalt. Aga see ohe ei toonud tema teele ainsatki rikka-peika-kandidaati.
Massööriks... Uus kuulutus paelus Liia pilku väljendiga „haridus ja eelnev töökogemus pole olulised” ning tunnipalga numbriga, mis oli eelnevalt vaadatud kuulutuste omadest tubli neli-viis korda kõrgem.
Pikemalt mõtlemata haaras Liia telefoni ning helistas.

„Aga seksida siin ei tohi...”
Vastas meeldiv vene aktsendiga naisehääl. Jaa, neil on massaažisalong. Jaa, on vaja uut töötajat. Ei, tõepoolest, massööriharidust ega -kutsetunnistust ega -töökogemust pole tingimata vaja. Jaa, palganumber kuulutuses polnud komaveaga... Ja üleüldse, tuldagu kohale, siis saab lähemalt rääkida.
Öeldud aadress oli Tallinna kesklinnas ning Majaka kandis elav Liia lubas poole tunni pärast kohal olla.
Oligi massaažisalong. Ilusti sildiga tähistatud ja puha. Kenad ruumid, mahe muusika. Ilusad diivanid ja mesise olemisega administraator, kellega Liia telefonitsi suhelnud oli.
Töö selles salongis tähendas erootilist massaaži, sai ametiotsija teada. Ja kuulis veel, et erootiline massaaž on erootika ja massaaži vahepealne asi – et natuke nagu mõlemat ja et päriselt nagu mitte kumbki. Ja et see pole prostitutsioon ja et seks kliendiga on keelatud. Lausa nii kõvasti keelatud, et kui see peaks juhtuma, kaotab massöör töö – sest kui see ilmsiks tuleks, oleks salongijuht kupeldaja ja see on kuritegu. Osa neidude jaoks olla see probleem, sest seksiga teeniks rohkem.
Liia kuulas ja sai aru küll. Erilist vaimustust see kõik temas ei tekitanud, aga raha oli ju tõesti väga-väga vaja.
„Jah, ma tahaksin proovida,” ütles ta ettevaatlikult.
„Tore,” vastas mesine administraator ja kutsus Liia esmalt ühte kõrvaltuppa. Nimelt pidi kohe saabuma klient ning kõrvaltoast on võimalik tegevust jälgida nii, et klient sellest teadlik pole.
„Mõned maksavadki vaatamise eest,” rääkis võõrustaja lisaks.

Helen Mandel

Jätkub ajakirjas...

0 kommentaari Lisa kommentaar