horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundussuhtedtestidusutlususutlusedveebi eksklusiiv

Puškini sünnile eelnesid keerukad intriigid

Venemaa suurima poeedi juubeli puhul on paslik meenutada, et Puškini esivanemad olid ka Eestiga seotud.

Abram Hannibal, esiisa Aleksandr Puškinile, oli kõrgel ­ametikohal nii Pärnus kui ka Tallinnas.
Aga kuidas mustanahalised üldse Venemaale jõudsid? Kahjuks mitte omal vabal tahtel.
Veidi rohkem kui kolmsada aastat tagasi toodi kolm mustanahalist last salaja Venemaale. Vene saadik olevat poisid pettuse teel ja türgi sultani loata üle piiri toimetanud.
Aeg oli nimelt niisugune, et lapsi ei röövinud mitte mingid alatud röövlid, vaid hoopis austatud isikud – ka näiteks sultani nõunikud.
Türklastel oli komme võtta lapsi pantvangideks, sest kõrgest soost mustanahalisi lapsi varastades loodeti garanteerida Aafrika hõimujuhtidega rahu. Poisse hoiti ja kasvatati sultani järelvalve all. Kui hirmuvalitsejale midagi ei meeldinud, siis müüdi laps orjusse või isegi hukati.

Ülikute erilised teenrid
Lääne-Euroopas oli tookord moodne, et kuninglikke isikuid teenisid erilised teenrid – tõmmu nahavärviga poisikesed. Venemaad juhtis Peeter Esimene, tsaar-reformaator, kellele meeldis Euroopas ringi rännata. Ja just tema võttis üle selle moe, sest sai oma saadikult kingiks mustanahalise poisikese, kellele pani nimeks Abram. Poissi ristis tsaar isiklikult.
Nooruk oli sedavõrd andekas, et ta saadeti Prantsusmaale inseneriks õppima. Ja kui ta tagasi tuli, siis teenis mees tsaarivägedes nii hästi, et jõudis kindrali auastmeni. Ta tõi Venemaale palju au ja kuulsust, aga saatus teda ei hellitanud – pärast Peeter Esimese surma saadeti ta asumisele Tjumenisse ja Tobolski.
Kui võimu haaras Peetri armastatuim tütar Jelizaveta, muutus Abrami elu taas heaks. Jelizaveta autasustas insenerist sõjaväelast heldelt kui isa lemmikut.
Abram saadeti tööle Pärnusse, aga pärast seda määrati Tallinna komandandiks, kus ta töötas nii edukalt, et talle usaldati hiljem kogu Venemaa sõjaväe insenerikorpuse juhtimine.
Mustanahaline kindral võttis endale perekonnanimeks Hannibal, sest samanimeline Aafrika väepealik oli tema suureks eeskujuks. Abram Hannibali üheteistkümnest lapsest jäid ellu ainult neli. Üks neist oligi Puśkini vanaisa. Sõna “arap” tuleb teatavasti venekeelsest sõnast “arab” – nii nimetasid venelased neid rahvaid, kes rääkisid araabia keeles.

Truudusetu mees ja õiglane naine
Nii nagu Peeter Esimese lemmikul Abram Hannibalil oli seiklushimuline ja taltsutamatu iseloom, oli samasugune ka tema pojal Ossipil.
Varsti pärast tütre sündi otsustas kirglik mees abielluda teist korda, esitades võltsdokumendi, et ta esimene abikaasa olevat surnud. Naise vaikima sundimiseks röövis ja peitis ta ära nende ainsa tütre. Aga tema abikaasa – Maria Aleksejevna – oli kõrgest soost ega kavatsenud niisugust käitumist andeks anda. Maria vanaisa oli olnud Nižni Novgorodi asekuberner, keda külastas Peeter Esimene isiklikult!
Maria Aleksejevna ei osanud küll võõrkeeli ega muid välismaiseid tarkusi, sest teda kasvatati Venemaa kolkas, aga ta oli väga arukas. Mehele õnnestus tal saada alles siis, kui tal oli aastaid juba 27. Tookord peeti niisugust neidu juba ammu vanatüdrukuks.
Ossip Abramovitš tagastas lõpuks tütre emale, sest naine vandus, et tal polevat mehe suhtes mingeid nõudmisi ja ta loobuvat pärandusest.
Isa poolt hüljatud tütrele määrati hooldaja, Ossipi vend – poissmehest kindral Ivan Abramovitš Hannibal.

Reet Kudu

Jätkub ajakirjas...

0 kommentaari Lisa kommentaar