horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundussuhtedtestidusutlususutlusedveebi eksklusiiv

Raamitud pilt reetis valusa tõe

Mingil põhjusel tundus Brüssel Liiale alati uhke ja kättesaamatu kohana. Ta teadis väga hästi, et sinna pääseb lennukiga mõne tunni lennuga, aga polnud nagu eriti asja seda imelist linna avastama minna ja nii jäi see lihtsalt unistuseks.

Olid jõulud ja nagu viimastel aastatel ikka, veetis Liia need kodus üksi ja küünlaid põletates. Olid need ju perepühad, aga elukaaslasest oli ta lahku läinud ja uut polnud teele juhtunud. Nagu jõuluimena tuli eksilt sõnum, et kui muid plaane pole, võiks Liia aastavahetuse Brüsselis veeta. Selgus, et Ivar ehk Iff oli saanud pool aastat tagasi hea töökoha Euroliidu Eesti esinduses – valvemeeskondlasena.
Kaitseliidus käis Iff korraldamas ellujäämislaagreid juba nende kooselu ajal, aga et töö- ja elukoht nüüd sõjaväelasena välismaal, oli tore kuulda. Liia teatas et sõidab rõõmuga ja nii nad kohtumise kokku leppisidki. Polnud nad ju riiuga lahku läinud, vaid Liia väsis kaasa rohketest ning kulukatest trennidest ning hobidest ja kuna mees viibis kodus harva, pidas ta mõistlikuks too täiesti vabaks lasta. Nüüd oligi tore üle pika aja suhelda ja Liia võttis nädalase puhkuse.

Mehe juures on mõndagi muutunud
Lumisest Tallinnast õhku tõustes vaatas ta lennuki aknast tuledesäras kodulinna ja silme ette kangastus kordades uhkem maandumine Brüsselis. See oli tõsi, et tuledes oli ka see linn, ent väljudes võttis teda vastu lausvihm. Sellest polnud lugu, kuna Iffil oli kaasas suur vihmavari ja metrooni jalutades said märjaks ainult jalad.
Just metroo oli koht, kus Liial hakkasid pettumusest esimesed emotsioonid võimust võtma. Rahvast oli palju ja europiide isegi vähem kui tõmmusid. Mingil ajal vahetasid nad metroos tasapinda. Teekond alumisele korrusele oli räpane. Iff muudki jutustas muljeid ja pajatas oma elust, ent Liia nägi vaid rämpsu. Oli õhtu ja ta eeldas, et hommikuks tehakse kõik puhtaks. Suur linn ja rahvast palju, ikka juhtub. Metroost väljusid nad vihma kätte ja edasi kõmpisid päris pika maa. Tuule käes polnud ka sirmist kasu ja sihtpunkti jõudes olid läbimärjad mõlemad.
Iff oli sõnumites selgitanud, et elamine on suur ning Liia saab eraldi toa. Üsnagi mahukasse korterisse sisenedes pettus ta uuesti. Kõik paistis kulununa ja mööbel narmendas. Iff oli aga heas tujus ja oli aru saada, et tema oli seal kodunenud. Kiirelt vahetas ta selga kuivad riided ja läks kööki õhtusööki valmistama. Selleks oli ta vajalikud materjalid turult valmis ostnud ja ürtide lõhn levis võõristust tekitavalt.
See, et mees oskas valmistada rahvuslikku rooga, oli midagi uut. Ja veel säärastest toiduainetest, millest kodumaal midagi ei teadnud. Varemalt oli mees nina kirsutanud isegi pitsat süües, kui seal oregaana maitset tundis ja nüüd siis selline maitsemeele muutumine. Liia ei teinud märkust, sõi poolvägisi pakutava ja kraamis kotist piparkoogid välja. Ikkagi jõulud ju.

Mõte teha tore üllatus
Aeg aastavahetuseni venis, kuna Iff käis tööl. Teekonna metrooni õppis Liia selgeks ja mõned peatused kaubatänavani julges ka metrooga sõita. Ta teadis, et nende kodupeatuse väljakul kõrgub Hilton hotell. Loodetud jõulusoodustustes ta pettus. Tänavad olid tunglevaid masse täis ja keegi ei pidanud kinni kirjutamata reeglitest- lähed ühel pool teed ja tuled tagasi teisel.
Matakaid ja hoope tuli kõikjalt. Burkades shoppajatel oli vaja iga poe uksest sees käia ja kui Liia ka kusagile pääses, tuli tagurpidi välja. „Kes ostab ja kannab selliseid pruune ja halle kampsuneid ning vanamuti seelikuid?“ ei mahtunud talle pähe.
Ühel päeval kutsus Iff ta kaasa, et näida oma töökohta. See oli küll uhke maja. Lipud lehvisid ja vastu võttis puhas ning värske maja. Kuna Iff oli õhtuses vahetuses, sai Liia pilgu heita ka siseruumidesse. Vähemalt alumise korruse fujaeesse, saali ja puhkeruumi. Pikalt ta seal ei viibinud, kuna vahipostil olev sõdur pidi olema oma vahiruumis, tal oleks igav hakanud. Iff kontrollis, kas Liia mäletab tagasiteed: „Kolm peatust ühel metroo tasandil ja kolm teisel tasandil paremale. Seintel on erinevate värvidega need peatused ja rajad märgitud.“ Liia teadis.
Oli soe ja vaatamata sellele, et pimenes, ta ei kartnud. Laternad põlesid kõikjal. Pigem pelgas ta päevaseid rahvahulki. Koju jõudes saatis Ifile sõnumi, et jõudis ilusti tuppa ja pani telefoni laadima. Jälle venis aeg, kuna televiisorist tulid prantsuskeelsed saated.
Liia leidis sügavkülmast sealiha ja valmistas sellise roa, mida Iff kodumaal armastas. Igavus oli kurnav. Polnud ka ilusaid ostetud riideid, mida proovida ja ammugi polnud häid emotsioone. Liia pakkis seaprae ja ahjukartulid karbiga kaasa ja pistis kilekotti pudeli punast veinigi. Ega Iff ei pea ju töö juures jooma, aga tema saaks olla seltsiks ja mees ühtlasi sooja jõulutoitu. Enne metroosse sisenedes heitis ta pilgu Hiltoni hotellile. Parema meelega oleks ta selle lobibaaris vahuveini limpsinud, aga üksi istudes poleks ka see tore tegevus.

Nii palju verd...
„Nonii, nüüd metrooga kolm peatust vasakule!“ asus ta teele, et Iffile üllatust valmistada. Vaatamata hilisele kellaajale oli rahvast liikvel palju. Tema ees ostis üks kodutu automaadist pileti, et minna sooja maaalusesse pelgupaika. Iff oli maininud, et pilet tuleb kindlasti ka Liial osta, kuna trahvi suurus on muljetavaldav.
Peale kolme peatust rongide tasapinda vahetades jäi Liiale jalgu teine kodutu. Just jalgu, kuna vanamees otsustas ootamatult istet võtta just sellel trepil, kust Liia alla lippas. Liial jäi jalg mehe jopehõlma kinni ja ta kukkus kõhuli. Nii õnnetult, et kilekotis olnud veinipudel läks kildudeks ja tema kaitseks ette sirutatud käed said viga.
Tõustes üritas ta klaasikilde peopesadest välja urgitseda, aga verd lahmas ja see ei jäänud tähelepanuta metroo korrapidajale. Peagi olid kohal ka meedikud kanderaamiga. Liia püüdis inglise keeles selgitada, et tal pole häda midagi, ent prantsust kõnelevad meedikud ei teinud teda kuulmagi. Tekkis lausa kähmlus. Liial polnud reisikindlustust ja kaasa viia ta end ei lubanud. Kohapealset esmaabi aga andma ei nõustutud. Kisa peale tuli politseinik. Tema rääkis õnneks inglise keelt ja sõna otseses mõttes päästis ta. Kell oli aga nii palju, et rongid olid lõpetanud sõitmise. Pühade ajal olid graafikud teised. Politseinik juhatas ta tänavale ja soovis häid pühi.

Lea Jaanimaa

Jätkub ajakirjas...

1 kommentaar Lisa kommentaar
  
elvira 18.01.2021 14:36
laenupakkumine finantseerimist vajavatele üksikisikutele mikrorahastamise struktuur Oleme hästi välja kujunenud ja aastate jooksul arendanud teie individuaalsete vajaduste ja nõuete põhjalikku mõistmist. Oleme pühendunud oma klientide kohtlemisele õiglaselt ning pakkuda professionaalset, sõbralikku ja viisakat teenust. Meie protseduurid on loodud teile vastamiseks ja selle tagamiseks pakume teie oludele vastavaid tooteid. Meie teenus on väga professionaalne ja viivitamata. Meie Moto on aidata teid, klienti, olenemata teie vajadustest. pakuvad laene vahemikus 1 000 kuni 5 000 000 000 eurot. taotlusi töödeldakse "kohustusteta". Anname laene kindla intressimääraga igat liiki laenude jaoks. Palun, kui olete meie teenusest huvitatud Täitke taotleja vorm ja saatke see meile aadressil e-posti aadress allpool Teie täielik nimi: .................... Aadress: ................................ Riik: ................................ Laenu summa: ....................... Laenu tähtaeg: ...................... Sinu emaili aadress: .............. Sõlmige meiega lepinguid: elvirasika@gmail.com