horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundussuhtedtestidusutlususutlusedveebi eksklusiiv

Saatan peitub hormoonides

Kas suur kirg viib suure armastuseni või ­jätab hoopis naise keerulisse olukorda? ­Diana ei tea seda, kuid otsustab olla ­armastusele avatud...

Bürooehik! Kes see veel on? Igas ministeeriumis, firmas, pangas või büroos võetakse konkurssidega tööle ilusa näolapi, pikkade säärte ja arvuti ning keeleoskusega neidiseid – bürooehikuid, kes peavad firma bürokraatlikku masinavärki tundma ning suhtlemise erinevatel tasanditel töiseks ning meeldivaks muutma.
Sõel nende ametikohtade – sekretärid, referendid, tellerid, nõunikud, – välja jahvatamisel, on väga tihe ja paljast CV saatmisest kandideerimisel ei piisa. Oluliseks saavad tavaliselt teise ja kolmanda vooru tulemused – tööntervjuud. Loomulikult tuleb puhtalt läbida nn kvalifikatsiooniring – mitmes keeles erialased testid ning stressitaluvuse küsimustik, kuid kandidaat peab vastama eelkõige oma tulevaste tööandjate nõudmistele ka välimuse, figuuri, ning moedisaini küsimustes. Ka sellest on veel vähe. Tulevase bürooehiku ellu kuuluvad ka tavaliselt välisreisid: konverentsid, referenditöö delegatsioonide koosseisus, lõõgastavad puhkeõhtud. Siin on määrava tähtsusega kaunitarist kaaslase seksapiilsus ning perekonnaseis. Lastega noored pereemad, kes hakkavad välislähetusel õhtuti kodustega pikki telefonikõnesid pidama, tavaliselt väljavalitute hulka ei kuulu. Muidugi on ka erandeid.

Pilkupüüdev kaunitar
Meenub kena ja laitmatu lastetoaga Tallinnna tütarlaps Diana, kes pärast ülikooli inglise filoloogia lõpetamist ühte ministeeriumi välissuhete osakonda tõlk-referendi koha sai. Palga üle ei saanud kurta ja ega korterile ning toidule midagi kulunud, sest Diana jäi elama vanematejuurde, kes pesitsesid Nõmmel oma ruumikas majas.
Sestap kulutas neiu pea kogu raha riietele, parfüümidele ja kingadele. Viimased olid aga tema nõrkus. Andsid ju peente kontsadega kallid firmakingad Diana siresäärtele tublisti pikkust juurde ja seda pidas neiu väga oluliseks.
Kadedad ja himurad pead pöörasid päev läbi neiu suunas kui ta ministeeriumi kiviparkettkoridorides kaunite kõpskingadega jooksusammul ringi klõbistas, tõmmates möödujailt tähelepanu.
Muidugi oli pilkude püüdjaks ka Diana figuur – keskelt piitspeenike, üle keskmise suuruse D rinnakorviga ning prinkis tahapoole paines oleva tuharapartiiga, äratas ta igas mehepojas hormoonide möllu.
Need, kes esimest korda ministeeriumisse sattusid,püüdsid pea alati kellegi tuttava kaudu neiu kohta lähemat infot hankida. Kuigi kaugele need püüdlused aga ei viinud, sest teadjamad pintsaklipslased ei jätnud küsimusele.
“Kas neiu on vallaline?“ muigega lisamast: „Nii ja naa!“ Üks ministeeriumi külaline, kelle katus oli neiu nägemisest täiesti upakile kukkunud, kutsus majas töötava kõiketadva koolivenna lõunale, tegi talle välja korralikud dringid ning püüdis neiu salalaegasteni jõuda. Tasapisi hakkas meeste vestlusest ka välja kooruma tõde.

Võrgutav asekantsler
Diana, kes oli ministeeriumisse tööle tulles Tartu-aegsete peikadega lõpparve teinud, sattus ühtäkki asekantsleri tähelepanu orbiiti.
Neljakümnendates pintsaklipslane, kahe lapse isa, piisavate kogemustega isand, valdas perfektselt daamide südamete vallutamise kunsti. Ta oli nagu suur ja pikkade kombitsatega ämblik, kes oskab kududa oma saagi ümber imepeeni võrke ja siis ohvri sinna sisse meelitada.
Nii juhtus ka Dianaga, kes puht naiselikust edevusest oli endale hulgaliselt peibutavaid rõivakomplekte muretsenud, mis ämblikuisanda libiidot kiiresti kergitasid ning tema himuratele plaanidele õli tulle lisasid.
Esimene välisreis ei lasknud kaua oodata. See viis väikeettevõtjatega Hollandisse. Käidi mitmetes farmides ja firmades.
Kultuuriprogramm nägi ette veeta kolm päeva Amsterdamis. Kes delegatsiooni liikmeist tõttas „punaste laternate“ tänavaile või pubisse, kes tegi õdusa laevareisi õhtuses Amsterdamis.
Ka ämblikmees alustas oma võrgukudumist romantilisel luksuslaeval koos Dianaga. Ta oli juba ammu osanud kavalate vangerdustega riigi ning oma rahakoti segi ajada ning võis siingi koos kauni daamiga nautida kõiki elumõnusid. Grupile oli tellitud kaks eraldi sviiti pluss kahekohalised numbrid tavaliikmetele. Ämblikmees juhatas neiu laevareisilt tulles uhkesse apartementi ning lausus nagu muuseas: „Sea end mugavalt sisse ja lõõgastu südamest. Tunni aja pärast ootan sind enda juurde pidulikule õhtueinele.“
Diana vaatas oma süsipruunide silmadega mehele sügavalt silma, punastas kergelt ja klõpsutas vastuseks oma pikki kunstripsmeid. Igale naisele on pärast sellist ettepanekut selgemast selge, mida sellelt õhtult oodata.
Muidugi polnud Diana pärast tormilisi tudengielamusi enam ammu süütu neitsike,vaid küps ja ihar noor naine. Voodirõõme polnud ta aga nautinud juba pikka aega, sest Diana viimase püsiaustaja oli kursuseõde otserünnakutega abielusadamasse pukseeritud. Täna aga paistis õnn Dianale naeratavat. Ta läks oma luksusnumbrisse, vabastas end pükskostüümi pingulitõmmatud vööst, viskas kõrged kingad suure kaarega garderoobi, pistis kapilaekasse rinnahoidja ning niiskunud püksikud.

Nõudlik pilk kehale
Eevatütar keerutas end maani ulatuva peegli ees ja, hinnates nõudliku pilguga oma laitmatut keha, jooksis vannituppa kümblema. Aega polnud raisata, sest tunnike kaob kiiresti ja Diana ei tahtnud minutitki ämblikmehe õhtusöögile hilineda.
Neiu ei jäänud vanni kauemaks lesima,vaid tõusis poolest saadik veest välja sirutades end päkkadele ja imetles oma prinkis rindu, mille nibud olid ühtäkki kõvaks muutunud. Huvitav, kas selline võib olla naiste erektsioon, kui mehe ammust on naist tabanud nähtamatu armunool?
Diana mähkis end lõhnastatud roosasse froteerätikusse ning otsis oma kuldtikandiga ridikülist välja hirmkalli parfüümi. Ta pihustas pudelikesest joovastavat lõhna nii häbemekingule kui kaenlaalustesse, rindade vahele ning kõrvatagustesse pesadesse, mida oli talle juba Tartu päevil õpetanud vanema kursuse sõbranna, kes ühtegi nädalavahetust ühiselamus ei ööbinud. Ettenägelikult oli Diana võtnud reisile kaasa eest avatava pitsivahuse rinnahoidja ning samas toonis õhkõrnad stringid. Kõik see hõrgutav ilu pidi aga jääma peidetuna õhtusöögi viimaseks vaatuseks. Diana pani selga avara dekolteega lillas toonis moeka pluusi ning sellega harmoneeruva lühikese musta külglõhikuga seeliku. Algul tundus see komplekt neiule isegi liiga ametlikuna, sest oli seda juba korra kandnud väliskülaliste vastuvõtul tipprestoranis, kuid kaeluse avarus, sellest välja paisuvad rinnakumerused ning põlvest kõrgemale paljastuv reis lisas näilisele reserveeritusele paraja annuse pikantsust. Veel pisut siblimist, ehted kaela ja kõrvarõngad külge ning Diana ongi ennast lille löönud. Jalga võiks panna Pariisi turismireisilt toodud imekauni mustri ja madala tutiga kodusoojust rõhutavad susskingad, mis iga mehepoja südame lähemale meelitavad.

Valmisolek number üks
Veel viimane pilk peeglisse – lahtikammitud pikkadele tumedatele juustele, mille vallatud kiharad kutsuvalt rinnakumerusteni ulatusid.
Kell oli tiksunud juba ligi viis minutit üle kokkulepitud aja, kui helises Diana telefon ja kõrvu kostis ämblikmehe mahe hääl: “Kas oled valmis, Dianake, ootan sind!“
„Jah,kohe olen seal,“ vastas Diana rutakalt, lasi oma ukse lukku ja pistis kaardi ridiküli.
Ämblikmees avas oma sviidi ukse ja Dianale avanes uhke ruum, mis oli tema omast mitu korda suurem ning sisustatud ajaloost tuntud kunagiste ülikute vääriliselt. Seintel erootiliste šedöövrite koopiad, mööbliks biidermeieri parimate matkijate meistritööd...
Kallist puidust kõverjalgsele lauale oli serveeritud peenemate jookidega kuninglik õhtusöök. Ämblikmees suudles hämmastusse sattunud Dinat põsele ning suunas ta pehme sohva poole, öeldes: “Tunne ennast nagu kodus.“
Neiu lihtsa kodu ja kuuekümnendate aastate kodumööbliga polnud küll seda luksust mõtet võrrelda, kuid Diana naeratas vaid mõtlikult ning seadis end istuma patjade vahele diivanile, tirides moe pärast miniseelikut häbelikult allapoole, samas see ei tohtinudki katta tema kauneid põlvi.
Ämblikmees oli end riietunud kallisse sätendavasse kodukuube, mille poolavatud särgikaeluse vahelt paistis tükike karvast rinda.
Alustati kalli prantsuse vahuveiniga, kõrvale hollandi juustude gurmeevalik. Soe toit ja kohv oli serveeritud termosnõudesse, sest Ämblikmees oli tellimust tehes palunud portjeed õhtu jooksul sviiti mitte tülitada.

Eesmärk pühendab abinõu
Ämblikmees istus diivanile Diana kõrvale, et tal oleks parem neiut teenindada ning tema parfüümi sisse hingata. Vesteldi kõigest, nii kaunist Amsterdamist kui kodustest asjadest. Õhtu edenes ja alkoholikraadide tõustes läks Ämblikmees üle pikantsetele lugudele ja anekdootidele, mis tasahilju aga kindlasuunaliselt viisid neid hingeliselt ja füüsiliselt teineteisele lähemale. Ämblikmehel polnud mõtteski murda sellist kaunist lille nagu Diana kiirustades ja rabedalt, vaid teha seda peent võrku kududes elegantselt ning meisterlikult, nautides igat hetke mängu ilus. Diana oli vestlustes küll alul tagasihoidlik ja ujegi, kuid muutus peagi lõbusamaks, avatumaks ning lõpuks ülemeelikukski. Mees aga googeldas oma aju kõvaketta mälusoppides seirates tuttavate neidude vallutuste registrist välja kõige sobivama variandi ning asus seda teostama. Vallutamata kindlused on maailma ajaloos pigem haruldased ja ka naise süda kuulub nende hulka, tõestasid Ämblikmehe rikkalikud elukogemused. Pealegi on naisel looja poolt antud kaks südant, üks ülevalpool vööd, teine allpool naba.
Kui hõrgutava desserdiga oli lõpule jõutud ja ihu hakkas täitma rammetus alustas mees: „Kulla Diana! Meie tutvus pole küll kestnud kaua, kuid esimesest päevast, mil sind nägin, armusin sinusse ning olen aina imetlenud sinu ilu ja sarmi. Oled viinud mu südamest rahu ja ma mõtlen ööd kui päevad ainult sinule...“
Ämblikmees oli vahepeal liikunud Dianale päris lähedale, nende puusad puutusid kokku ning mees tegi peaga otsustava pöörde, suudeldes neiut kõrvanibule.
Tänapäeva noortele plikatele tunduks selline seksiga venitamine mõttetu ja vanamoodsana, kuid ämblikmees arvas aimavat Diana hingelaadi ning tegi katse just sealt kaudu neiu südamevärinaid võimendada. Ta teadis, et eesmärk pühendab abinõu ning juhatab januse rändaja vankumatult allika poole.

Mati Lootus

Jätkub ajakirjas...

0 kommentaari Lisa kommentaar