horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundustestidusutlusedveebi eksklusiiv

Silmad naeratasid viimse hingetõmbeni

Merike sündis varasuvisel päikselisel päeval 28 aastat tagasi. Sel kevadel sai ühel ­varahommikul ta eluring täis. Lähedased on ­kurvad ja nõutud.

Klienditeenindajana baaris töötanud tütarlapse traagiline saatus sai alguse juba sünnihetkel, mil tal avastati südamerike. Vanemad, ka Merike ise, teadsid, et raske haigus nõuab tähelepanu ning väga kõrge eani elamine on võimatu, kui meditsiinis midagi erakordset ei avastata. Ometi ei ennustanud Eesti arstid, et elupäevad nõnda lühikeseks jäävad, sest kaashaigusena kujunenud ägedaloomuline maksakahjustus kujunes noorele inimesele saatuslikuks.
Esimesed märgid haigusest maksas avastati neli aastat tagasi, korralisi vereanalüüse andes. Doktor kinnitas, et tegemist pole millegi tõsisega, sellises staadiumis maksakahjustusi näeb eestlaste seas massiliselt, mistõttu pole muretsemiseks põhjust.
Siiski oleks pidanud alguse saama pidev patsiendi jälgimine, millele pereliikmed tõsimeeli, muretsedes vihjasid, kuid arstid olid kindlalt veendunud, et tegemist on tavajuhtumiga, sõltumata Merikese kaasasündinud haigusest, mida meditsiinialases kirjanduses nimetatakse kongestiivseks südamepuudulikkuseks ehk maakeeli on tegemist olukorraga, mil inimese süda ei ole võimeline piisavalt verd pumpama.

Arst soovitas rohkem pesta
„Kaks aastat hiljem hakkas ta kurtma, et tal on kõhus kummaline tunne ning ta oksendas aeg-ajalt. Loomulikult esimese ja suure hooga hüppasime rõõmust lakke, uskudes, et tegemist võiks olla rasedusega,” jutustab lesk Gert.
Lapse ootamisest oli aga asi kaugel, seda kinnitasid nii kodus tehtud testid kui ka arstivisiit. Juba mõni aeg hiljem tundis Merike pidevaid peavalusid, kurnatust ning nahasügelust. Perearst soovitas võtta erinevaid valuvaigisteid ning ennast rohkem pesta (!), kuigi hügieeniga pole perekonnas kellelgi probleeme esinenud.
„Rääkisime perearstile, et avastatud on nähte maksas, kuid arsti sõnul paar aastat tagasi tehtud analüüsidest piisab, nii sageli pole võimalik, pealegi nõuab see raha ja seda riigil ei ole. Et, kui tahame, siis võime ju erahaiglasse minna ja seal raha eest igasuguseid analüüse teha, aga riigil küll sellist rahavaru pole, et igal aastal inimese verd kontrollida. Lõpetuseks soovitas arst, et sügeluse vastu võiks erinevaid dušigeele katsetada, eriti soovitas ta Dove´i – see olevat pehme ja neutraalse ph-tasemega,” sõnab Gert, kirjeldades arenguid ühes Tallinna perearstikeskuses.
Erakliinikutes ja raha eest uuringute tegemine oli välistatud, sest noortel ega nende vanematel selle jaoks raha ei jätkunud. Otsustati olukorda rahulikult jälgida, pealegi valuvaigistite kasutamisega kaasnenud täna-on-juba-parem tunne pakkus emotsionaalset kergendust.

Ränk valu viis haiglasse
Igapäevaelu rutiin jätkus. Abikaasa rassis puhastusteenindajana pealinna kaubanduskeskuses, Merike naeratas vanalinnas asuva baarileti taga, kuigi tegi seda üha sagedamini esinevate kõhu- ja seljavalude kiuste, kugistades kangeid valuvaigisteid.
Ühel hetkel tundis neiu töö juures eriliselt piinavat valu kõhus. Tööandjale olukorda kirjeldanud, soovitati kiirabisse helistada ning oma võimalikust maksahaigusest rääkida. Kiirabi brigaad uuris autos tähelepanelikult Merikese alkõhtu, telefoni teel konsulteeriti arstidega ning otsustati haiglas teha fibroskoopiline, see tähendab, keha pinnal teostatav läbivaatus, selgitamaks maksa ning pankrease olukorda. Peaaegu aasta oli möödunud, kui arstid taas kord noore naise tervise kallale asusid.

„Äkki on joodik?”
Gert meenutab oma tundeid: „Olin masenduses, vihane, kui ta mulle haiglast helistas. Palusin bossil mind haiglasse sõidutada. Sellega polnud probleeme, ta isegi andis mulle vaba päeva, leides objektile, mille puhastamisega ametis olime, asendaja.
Väliselt oli kõik korras, kui olin haiglasse jõudnud, kuid vereproov ja see teine uuring näitasid, et maks on tõsiselt kahjustatud, samuti olid probleemid tekkinud pankreasega. Meile öeldi, et süüdi on alatoitumus. Jah, Merike oli terve sale, kuid kindlasti mitte alatoitunud! Talle meeldis peenike olla ja see sobis talle, kuid sõime iga päev korralikult kolm korda päevas ja mingit alatoitumist ei saanud olla,” tõdeb mees, jätkates: ”Kuuldes, et ta töötab baaris, pani arst käed ülbelt puusa, öeldes – joodik! Kuidas ta võis nii ütelda haige inimese kohta? Loomulikult me tarbisime alkoholi, mina pisut rohkem, kuid Merike teadis, et tänu südameprobleemidele pole tema mingi peolooma-tüüpi inimene. Ikka käisime pidudel, sõpradega väljas, tema töö juures sai töökaslastega istutud, kuid sageli ta isegi ei võtnud tilkagi, kuigi teised olid juua täis. Tema oli elust joobunud, talle meeldis elada, kuigi teadsime, et eluiga piirdub keskeaga. 28 aastat ei ole keskiga, see on alles noorus!”
Arstid jäid endale kindlaks, et noorel inimesel pole vaja alkoholi üldse tarvitada, süüdistades Merikest joomarluses ja ebapiisavas toitumises, suunates tilgutitega neiule valuvaigistid ja vitamiinid veenidesse, jättes tütarlapse mõneks päevaks haiglasse järelvalve alla.

Raivo Kaer

Jätkub ajakirjas...

0 kommentaari Lisa kommentaar