horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsiseturundustestidusutlusedveebi eksklusiiv

Smokie, „Gold“, Sony Music

Vähemalt vormistuse poolest esinduslik, piisavalt ülevaatlik, kõigi suurimate lööklauludega kullakarva juubeliväljaanne. Kus kirbukirjas, loetav vaid luubi abil, näib kirjas olevat ka kogu ansambli Smokie lugu. Juures pildid läbi aegade erinevatest koosseisudest. Kui täpne olla, siis kannab kogumik alapealkirja 1975/2015, 40th Anniversary Gold Edition.

Jah, Smokie on teepeal olnud tõepoolest juba nelikümmend aastat, vahelduva eduga toimetanud. Faktiks jääb siiski, et ilma originaallaulja Chris Normanita pole Smokie enam päris see, pole suurem asi. Kuid nagu näha, võtavad nad juubeliaasta puhul julgelt ette isegi pikema tuuri.
Enamus kontsertidest toimub Saksamaal, kuid augustis külastatakse taaskord Eestitki, marsruudil Viljandi, Antsla, Haapsalu.
„Smokie oli algusest saati puhtalt naistebänd, valdavalt ainult naised neid kuulasidki. Tahtsid naistega pidu panna, pidi Smokie muusika kindlasti taustaks mängima!“ meenutas seitsmekümnendate lõpu/kaheksakümnendate esimese poole noorsoo prallesid ja diskosid ENSV-s muiates tuttav härrasmees.
Nüüdseks on Smokie enamjaolt puhtalt nostalgia, suudab ennast kuidagi vaid vana rasva abil vee peal hoida, keskealisi ja vanemaid ligi meelitada. Algrivistusest on järel riismed, tegelikult vaid bassimees Terry Uttley, kel miniroll lauljanagi.
Antud kuldne duubelkogumik sisaldab ühtekokku kolmkümmend viis lugu. Tuttavamatest tuttavad „Living Next Door To Alice“, „For A Few Dollars More“, „I´ll Meet You At Midnight“jne.
Kummalisel kombel polegi need omaaegsed superhitid algväärtusest olulisel määral kaotanud.
Mõistagi leiab siit ka haruldasemat materjali, isegi täiesti tundmatuid või varasemast mittemeenuvaid lugusid. Reeglina on need aga klass viletsamad. Tõsi, vähemalt ühe üllatusmomendi on Smokie osanud patta sisse sokutada. Rütmikama ja positiivset vibratsiooni esilekutsuva „In The Middle Of A Lonely Dream“, mis mingil määral tõestab vähemalt seda, et uuemgi Smokie pole päris tühi koht.
Albumilt leiab isegi kolm täiesti värskeltnopitud lugu. Uskumatult viletsa ja sobimatu selleaastase remiksi loost „If You Think You Know How To Love Me“. Õnneks on sama lugu siiski vähemalt ka algversioonis kaasatud.
Ülejäänud kaks uhiuut „At The End Of The Rainbow“ ja „Forty Years On“ jäävad keskpärasteks, kogumikule väärtust juurde ei lisa.

Hinne: 6/10

Ülo Külm

 

0 kommentaari Lisa kommentaar