horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsiseturundustestidusutlusedveebi eksklusiiv

Stacey Kent, "I Know I Dream: The Orchestral Sessions", OKeh Records/Sony Music

Stacey Kent on armastatud ja küllaltki edukas USA dzässlauljanna - muuhulgas ka ihaldatud Grammy auhinna nominent. Ta on tegev juba üle kahekümne aasta, alates aastast 1996.

Stuudioalbumeid on tal sellest ajast ilmunud suhteliselt palju, viieteistkümne ringis, viimatine siis eelmise aasta oktoobri keskpaiku.
"I Know I Dream" näol on tegemist tema esimese albumiga, mis on "vormistatud" koos orkestriga. Lugesin kuskilt, et konkreetselt peaks olema tegemist The Changing Lights nimelise orkestriga, muusikuid on seal kokku kogunisti viiskümmend kaheksa.
Tublisti üle tunni kestev töö, täpsemalt 66 minutit, on lindistatud kuulsas Angel stuudios Londonis.
Kuigi tervikuna on antud album vahest liiga unelev ja parasjagu uinutav, omamoodi rahuliku voolamisega, teeb selle eelkõige huvitavaks-nauditavaks just Kenti kaunis ja varjundirikas hääl, kahtlemata kõrgem klass.
Muusikaliselt on see põhimõtteliselt peaaegu puhas dzässalbum, kuhu siiski prantsuse šansoone näpuotsatäis sisse puistatud.
Standardväljaande kaheteistkümnest loost on enamus ingliskeelsed, kuid kolm esitust kõlavad prantsuse keeles. Seevastu ühe loo puhul on jõutud naljagi heita, et päris ei saagi õieti aru, mis keelega siin tegu tuleb - välja arvatud muidugi seda albumit kuulama juhtuvad keeleteadlased, kes peaksid asja kiirelt ära jagama - tõenäoliselt küll portugali aga polevat sugugi sada protsenti kindel!
Kogu album on kahtlemata ühtlase tasemega, seda ongi mõistlik ühtse tervikuna vaadelda ja võtta, mitte osadeks lahti kiskuma hakata. Ning juurde lisatuna - inglise- ja prantsuskeelsed esitused on samuti võrdselt head, võrdsel määral nauditavad.
Mõni tarkpea ütleks, et kogu see asi kõlbab eriti ideaalselt taustamuusikaks, näiteks kuhugi hubasesse, stiilsesse, (võib-olla) pisut vanamoodsasse kohvikusse. Nii ja naa.
Kuid kahtlemata pole selle plaadi eesmärk mitte mingil juhul kusagile tahaplaanile "nokitsema" jääda, vaid justnimelt oma äärmise meisterlikkuse abil, rind uhkelt ees ette ja esile trügida.
Kokkuvõttes tubli saavutus Kentilt igatahes. Olgu siinkohal lisatud, et saadaval on ka nn. deluxe väljaanne, kus kaks lugu enam peale pistetud.

Hinne: 7/10

Ülo Külm

 

0 kommentaari Lisa kommentaar