horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundussuhtedtestidusutlusedveebi eksklusiiv

Süütu süüdlane

Viimasest koolikokkutulekust oli möödas juba nädal, aga Jaana silmade ette kerkis ikka veel pilt sellest, kuidas nad oma klassiga seisid surnuaial Marguse haual.

Klassivend oli surnud vähki juba kuu aega tagasi, aga Jaana ei teadnud toimunust siiani. Ta ei olnud käinud matusel, talle ei olnud sellest teatatudki.
Esimene kokkutulek oli toimunud viisteist aastat peale kaheksanda klassi lõpetamist. See oli väga vahva pidu – põnev oli hääle järgi ära arvata, kes on kes. Nad kõik, kolmekümnesed, olid nii palju muutunud ja juttu jätkus kauemaks.
Peale tervituskõnet ja õpilaste kontserti istuti klasside kaupa laudade äärde. Kohaletellitud puhvet varustas pidulisi kõige hea ja paremaga, ei puudunud ka kangem kraam. Poisid, või mis poisid nad enam olid, organiseerisid lauale šampust ja viina, klassiõed valmistasid võileibu. Varsti hakkas saali laval mängima bänd ja põrandale tekkisid esimesed tantsupaarid. Kõik olid kõrgendatud meeleolus ja rõõmsad jällenägemise üle.

Kuum kohtumine
Jaana tundis endal ikka tihedamini Marguse pilke. Jah, see Margus... Paar aastat peale kooli lõpetamist olid nad olnud paar, terve ilusa suve. Tõsi küll, kõik oli piirdunud ainult kohtamiste ja suudlustega. Et miks suhe edasi ei arenenud ja miks see lõpuks hääbus, seda Jaana ei teadnudki täpselt. Lihtsalt läks nii, sest kumbki õppis erinevas linnas ja kooli algusega jäid kohtumised ikka harvemaks ja harvemaks. Võib-olla oli põhjuseks kaugus, sest kaugsuhted teatavasti kaua ei püsi. Võib-olla aga hoopis see, et klassivend ja -õde on liiga tuttavad, liiga omad. Igatahes, kummalegi tekkisid uued tutvused ja suhted...
Nüüd aga kõrvetasid Marguse pilgud noore naise põske. Kohe oli ta tantsule palutud ja Jaana tundis, et õhus on kuhjaga elektrit. Kooliajal oli Margus olnud üks klassi targemaid poisse, kes tegi sporti, tantsis hästi ja oli igati populaarne. Juba siis sai Jaana tihedamini poisi tähelepanu osaliseks, kui keegi teine. Isegi kooli lõpupeo järel oli tema kojusaatjaks Margus, mis sellest, et nendega koos oli veel noori. Jaana tundis, et poiss tuli just tema pärast ja oli tähelepanust meelitatud.
Mehe käsi Jaana pihal lausa kõrvetas, aga jalad olid kerged... Oi, kui kerged... Niimoodi oleks tantsima jäänudki. Muidugi istuti tantsuvaheaegadel lauas ja räägiti palju, aga Marguse tantsupartneriks sellel õhtul ja ööl oli ikkagi ainult Jaana.

Moraalne pagas ja salamõtted
Peale seda pidu liikusid naise mõtted veel nädalapäevad Marguse ümber. Need olid salamõtted, mida keegi ei tohtinud teada. Aga argipäev oma kohustustega summutas need unelmad peagi, sest kodu ja lapsed nõudsid oma osa. Jaana ei tundnud ennast milleski süüdi, sest midagi polnud ju juhtunud, lihtsalt kerge flirt. Naine teadis, et ka Margusel on pere ja ega mingeid edasisi salakohtumisi polnud kummalgi plaanis. Lihtsalt meeldiv oli tunda, et peale nii paljusid aastaid oled ikka veel meeles ja, et sind eelistatakse...
Möödus mitu aastat, kuni klassi­õde teatas Jaanale uuest koolikokkutulekust. Igapäevase pere-elu rutiini trügis nüüd mingi ärevus ja ootus.
Naine sõitles ennast selle tunde pärast: „Oled nagu mingi plikake, tule mõistusele!“ Aga pidu tuli ikka lähemale ja Jaana valis hoolega, mida selga panna, sest ta tahtis ilus olla. Võiks ju küsida, et kelle jaoks? Sellele oleks naine vastanud, et enda jaoks, kunagiste koolikaaslaste jaoks...
Ega see päriselt vale ei olnudki, hea väljanägemine tõstab enesetunnet ja kui üdini aus olla, siis pisuke lootus oli Marguse tähelepanu pälvida ka.
Kas Jaana soovis oma meest petta? Seda kindlasti mitte, midagi nii julget polnud tal mõtteski. Jaana oli korralik naine ja pere-ema. Tõsi küll, abielu oli ammu rutiinseks muutunud, sooviks ju iga naine pisutki tähelepanu, aga sellepärast ei hakata veel perelõhkujaks. Ja sellise tugeva moraalse pagasiga sõitis naine koolikokkutulekule.

Igatsus ja nukker naeratus
Pidu oli, nagu sellistel puhkudel tavaks, ülev ja meeleolukas. Kõikjal tervitused, kallistused ja jutuvada. Jaanat tervitas, juba saali astudes, Marguse naeratus. Naine, püüdes varjata oma kohmetust, sukeldus vestlusringi.
Edasi läks nii, et Margus-Jaana olid esimene paar tantsupõrandal, kui muusika peale hakkas ja viimane, kui pillid vaikisid. Jaanale meeldis tantsida – ja Margusega eriti, kuid ta kartis teiste piduliste tähelepanu. Seepärast tegi ta ettepaneku, et mees ka teisi tantsitaks. Vastuseks pigistas Margus ta pihta, naist enda vastu tõmmates: „Las vaatavad, me oleme ju kena paar!“
Saalis kippus lämbeks, oli ju suvi. Rahvast liikus nii väljas kui sees. Jaanagi läks paari klassiõega õue, et ennast jahutada. Naljatati, naerdi...
Sisse minnes ilmus nende ette äkki Margus: „Kes minu tantsupartneri ära varastas?“ naljatas ta „Jaana, räägime pisut, sees on nii kõva lärm, et jutuajamine on võimatu.“

Eleonora Kond

Jätkub ajakirjas...

 

0 kommentaari Lisa kommentaar