horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundussuhtedtestidusutlususutlusedveebi eksklusiiv

Sügis ja talv on head kirjutamisajad!

Kirjanik Margit Sarapik püüab oma lugudega olla toeks kiusatud lastele, pakkuda mõtlemisainet ning tuge raskustes.

Kuidas ja miks hakkasid kirjutama?
Esimese pikema ilukirjandusliku teksti kirjutasin aastal 2009, kui kirjastus Tänapäev kuulutas välja oma järjekordse noorteromaani võistluse ja ma otsustasin ennast proovile panna. Kuna mul polnud õrna aimugi, kuidas mu jutt teistele tunduda võiks (ma polnud seda kirjutamise ajal mitte
kellelegi näidanud), siis võlus mind võistluse juures just selle anonüümsus. Nii ei pidanud ma kellelegi midagi tõestama, vaid jäin lihtsalt ootama tulemusi. Loomulikult olin rõõmus, kui mu käsikiri ära märgiti ja veel rõõmsam, kui 2011.aastal ilmus mu esimene raamat "Vaarao leidmine".
Tagantjärele mõeldes, oleks ju võinud juba varem proovida, aga ju ei olnud ma siis enne selleks valmis. Iga asi siin ilmas tuleb omal ajal.

Miks just lastele ja noortele?
Mõte noortele kirjutamisest tekkis nähtavasti sellest, et olen päris pikka aega töötanud koolis ja paratamatult puutunud kokku erinevate noorteprobleemidega.
Esimest raamatut kirjutades lootsin, et ehk võiks ka minu kirjapandud lugu põhikooli poisist, keda koolis kiusatakse, lapsi mõtlema panna ja neile raskustes tuge pakkuda. Tagasiside koolides ja raamatukogudes lastega kohtudes on seda ka kinnitanud. Kuigi fantaasiaraamatud on kindlalt müügiedetabelite tipus, tahavad paljud lapsed lugeda ka realistlikke lugusid, millega neil on parem samastuda. Armastan ise lugeda erinevaid noorteraamatuid ja arvan, et neid pole kunagi liiga palju.

Kas Sinu lugude tegelased on pärit pigem sinu enda noorusest, laste elust või tööst koolis?
Kuna minu arvates meeldib lastele ja eriti noortele lugeda pigem neid ümbritsevast, kaasaegsest elust, siis olen oma tegelaskujud paigutanud pigem praegusesse aega ja enamasti ka koolikeskkonda. Koolipoiss Rasmus ("Vaarao leidmine") maadleb oma probleemidega küll nii koolis kui kodus, kuid omamoodi tuge ja kindlust annab talle hoopis huvi Vana-Egiptuse
kultuuri vastu. Sporditüdruk Britt ("Õhku joonistatud naeratus") peab tegema aga sunnitud pausi nii koolist kui spordist, et leida hoopis haiglas vastused teda painanud küsimustele. Kalendrilinna lapsed ("Kalendrilinna lood", "Kalendrilinnas aeg ei peatu") elavad aga sellises maailmas, kus
kõik oleks just nagu päris tänaste laste elu, aga siiski natuke veider ja väikese kiiksuga.
Ainuke raamat, mille tegevus ja olustik ulatuvad mu enda ülikooliaega, ehk siis 80ndate aastate keskpaika, on täiskasvanutele kirjutatud "Kohtumine sündmuste horisondil", kus kaks tudengit sõidavad loomavagunitega läbi talvise nõukogude Venemaa.
Kõigis mu tegelaskujudes on midagi reaalset, mõnel suisa prototüüp, kuid nad on siiski kirjanduslikud ja sündmused enamjaolt väljamõeldud. Just see teeb aga kirjutamise minu jaoks põnevaks - saan niiöelda juhatada vägesid, kombineerida, katsetada. Olgugi, et illusoorses tegelikkuses. Küllap tunneb sellist rõõmu iga loominguga tegelev inimene.

Kuidas jagad oma aega, nii et jõuad nii tööl käia kui ka raamatuid kirjutada?
Ma ei oska vist tegelikult väga hästi oma aega jagada. Ikka tundub, et seda jääb puudu. Töö- ja pere võtavad igal juhul oma kindla aja igast päevast. Kui kirjutada tahan, siis tuleb selleks aega leida kusagilt mujalt. Kerge see loomulikult ei ole. Raamatuid lugeda ei jõua sel ajal kohe kindlasti ja
ka muud hobid jäävad siis tagaplaanile. Samas ongi ju kirjutamine mu hobi. Kui tunnen, et tahan ja suudan oma uitmõtted mingiks looks vormida, siis kirjutan. Eeltöö võtab tegelikult päris palju aega ja vajab hoolikat läbimõtlemist, et kõik liinid ja tegevused kukuksid loogiliselt välja.
Paljugi muutub veel kirjutamise käigus. Kahjuks olen ka üsna aeglane kirjutaja ja nokitsen mõne tekstijupi kallal liiga kaua (filoloogi kiiks vist).

Mis on veel olulised teemad, millele ennast ja oma aega pühendad?
Inimesed, kes on mulle tähtsad, mu pere, lapsed, sõbrad - nende jaoks pole mul kunagi ajast kahju. Aga oluline on ka iseendale pühendatud aeg. Mida vanemaks saan, seda rohkem hakkan sellest aru saama. Tegelen joogaga, mediteerin, loen. Mõtisklen selle üle, miks asjad on just nii, nagu nad on.
Tõusud ja mõõnad, imelised hetked ja kaos. Inimese elu on piisavalt pikk, et jõuda kogeda nii ühte kui teist, kuid lootust ja õnnetunnet saab inimene endas alati ainult ise kasvatada.

Kuidas sulle puhata meeldib?
Püüan puhata võimalikult aktiivselt - reisida, tutvuda vaatamisväärsuste ja kunstiga, olla looduses, ujuda meres. Samas võin nautida ka lihtsalt aias õunapuu all võrkkiiges lesimist ja raamatu lugemist. Armastan suve, aga see läheb alati nii kiiresti mööda. Kirjutamiseks sobivad meie kliimas paremini just sügis ja talv.

Millised on järgmised kirjanduslikud plaanid?
Kirjutasin kevadel lastele ühe loomajutu ning ootan nüüd põnevusega kunstnikult pilte. Varsti õnnestub ehk seda mõnele kirjastusele pakkuda. See on lähem plaan. Aga kaugemas perspektiivis on juba mõnda aega ühe romaani kirjutamise mõte. Selline pikem ja põhjalikum suhtelugu ajaloolise taustaga. Tean, et selle kirjutamine on mulle päris suur väljakutse.

 

1 kommentaar Lisa kommentaar
  
james evans 01.08.2018 02:11
Oleme rahvusvaheline laenupank, anname laenud üksikisikutele ja ettevõtetele Lähis-Idas, Aasias, Euroopas ja Põhja-Aafrikas. Pakume laenu liike nagu isiklik laen, äri- / investeerimislaen, auto laen, võlgade konsolideerimise laen ja õppelaen 18 aastastele ja vanematele. anname välja laenud vähemalt 5000 USA dollarit, mille tagasimaksetähtaeg on 1 aasta kuni 25 aastat. huvitatud peaksid võtma meiega ühendust e-posti aadressi @ heartlandfingrp@gmail.com või WhatsAafi kaudu numbri järgi: +1 (202) 922-8783