horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundussuhtedtestidusutlususutlusedveebi eksklusiiv

Tahan näha sind maalimas

„Selle loo põhiväärtus on loo puudumises,” muigab Marge ja kinnitab, et unistused on siiski loodud täitumiseks.

Marge on pärit keerulistest oludest ja küllalt vaesest lapsepõlvest. Ehkki tüdruku lemmikaineks oli koolis kunstiõpetus ning kõik vabad hetked kulusid „sirgeldades”, ei mõelnud ta kunagi, et kunst võiks kuuluda tema valikute hulka.
Marge lõpetas keskkooli peamiselt neljadega ning lahkus kiiresti külakohast, kus teda iseloomustas peamiselt info „joodiku tütar”.
Õnneks oli tüdrukul keskhariduse kõrval omandatud ka üsna hea arvutioskus ning lisaerialana õpitud veidi sekretäritööks vajalikku. Nii sai ta kiiresti ühte ettevõttesse sekretäriks, valis elukohaks toa abi vajava vanuri juurde ning mõned kuud hiljem asus ka personalitööd õppima.

Elu liikus paremuse poole
„Kõik sujus tegelikult väga kenasti. Jah, mu hinges kipitas igavene okas isa pärast, kes mind kunagi tahtnud ei olnud ja ema pärast, kellele pudel lapsest armsam oli, aga ma suutsin sellele vaatamata oma eluga hakkama saada. Kui raske oli, siis sisendasin endale, et teen seda selle nimel, et mitte kunagi oma vanemate vigu korrata.”
Veel enne, kui personalijuhtimises diplom käes, sai Marge sel erialal tööd. Juba veidi-veidi parema palgaga, nii et ta üüris endale päris oma korteri – igaõhtune märgade linade ja hädas vanainimese pesemine jäi selja taha. Sõbralik neiu tunnistab, et ühtpidi oli tal sellest kahjugi, sest Olga-tädi, nagu ta oma korteriperenaist kutsus, oli talle päris armsaks saanud. Teisalt aga vabanes põetusest vabaks saanud noore naise jaoks hulk aega ja energiat...
...Ja jälle haaras käsi vahel otsekui poolkogemata pliiatsi. Märkmikuservale tekkisid portreed, mustrid ja olupildid. Ühel palgapäeval ostis Marge endale tuliuue väikese komplekti kunstitarbeid, pärast kooli-guašše esimesed. Mustritele-piltidele ilmusid nüüd ka värvid.
Marge töökoha lähedal oli väike park, kus talle meeldis vabal ajal istumas ja maalimas käia. Kord sekkus tema süvenemisse vaiksel häälel üks vana daam. Kiitis pooleli tööd ja küsis veel üht-teist, kuni neiu avastas, et on tundmatule tädile rääkinud oma elust rohkem kui ta seda üldse kunagi teinud on. Võõras lihtsalt oli selline, et temaga oli kerge avameelne olla.

Kas ülemus lööb külge?
Tööl aga olid sellal kiired ajad ning Marge unustas vanaproua kiiresti. Ühel päeval tuli ülemus, soliidne ja aastates mees tema laua juurde ning nägi seal ka paari joonistust. Ehkki Marge vabandas ja püüdis kiiresti tööga mitteseotud asjad peitu lükata, palus ülemus veel ja veel tema töid näha. Marge näitaski, mis sahtlis varjul oli ning ülemus tegi talle ettepaneku nädala lõpul välja minna.
Kolleegide püüdlikult kõrvale keeratud pilkudest sai Marge aru, et kõik näivad nende veel toimumata kohtumisest teadvat kaugelt enam kui ta ise, kuid andis siiski oma nõusoleku.
„Ma tegelikult ei suutnud uskuda, et ta mulle külge lööb,” märgib naine. „Meie vanusevahe on ikka tõesti päris suur.”
Margel oli õigus. Midagi isiklikku nende vahel jutuks ei tulnud, küll aga uuris mees, kas naine oma töid ka müüb. Ja avaldas soovi ise paar pilti osta. Marge oli nii jahmunud, et mingit hinda küll ei osanud küsida, kuid ülemus tasus kahe loodusmaali eest tema sõnul „ülemäära heldelt”.
Lisaks soovitas mees Margele, et proovigu too oma pilte ka veebioksjonitel müüa. Naine prooviski, ning oma hämmastuseks avastas, et tõepoolest, inimesed tulid tema oksjoneid vaatama ning ka ostsid ühtteist.
„Kui ma enne olin arvanud, et ülemus maksis mulle liiga palju, siis nüüd läks mõni pilt veel kallima hinnaga ja mul tuli hakata juba selle pärast juurde maalima, et oleks, mida oksjonile panna,” särab naine.

Huvitav ettepanek
Suhe ülemusega jätkus. Vähemalt pidasid seda suhteks kõik Marge kolleegid ning kuna naine ei teadnud, kuidas seda ümber lükata, oli ta lihtsalt vait. Keegi ju midagi otse ei küsinud ka, kõik näisid „teadvat” ja sellist teadmist kummutama hakata on tõepoolest väga keeruline.
Ülemus peatus aga ikka aegajalt Marge laua juures ning tegi vahel jälle ettepaneku koos välja minna. Naine läks alati rõõmuga, sest lõp­pude-lõpuks oli tegemist tema kui algaja kunstniku ristiisaga ning põhilise julgustaja ja toetajaga.
Lisaks viis mees Marget kokku mitmete oma sõpradega, kes samuti temalt pilte ostsid. Vaid üks kord palus mees midagi, mis kõlas veidi kummaliselt...
„Tahan näha sind maalimas,” ütles ülemus ning pakkus Margele selle eest ka raha. „Ütlen otse ja ausalt, et ma tean, et see on kunstniku rahu rikkumine, aga ma tõesti armastan kunstiloomisega kaasnevat õhustikku ning olen valmis selle eest maksma,” rääkis ta. Marge kõhkles, kuid jäi nõusse.

Helen Mandel

Jätkub ajakirjas...

0 kommentaari Lisa kommentaar