horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsiseturundustestidusutlusedveebi eksklusiiv

Take That, "Wonderland", Polydor

Inglismaalt Manchesterist tulev Take That on just seesama kuulus poistebänd, mille koosseisus algselt figureerisid ka Jason Orange ja hiljem peadpööritava karjääri teinud Robbie Williams. Kuigi mõlemad neist on pärast bändist lahkumist aeg-ajalt Take Thatiga mõneks spetsiaalürituseks liitunud, siis antud albumil pole nende kahega midagi pistmist. Ei Orange ega Williams sinna panustanud pole ja nagu kuulda, ei plaani nad isegi näiteks üllatusesinejatena mõnel vanade kamraadide tulevastest kontsertidest kaasa teha.

Take Thati ajalugu ulatub aastase 1990. Seega tuleks küsida, kas poistebändist on nüüdseks kasvanud väheke teistsugusem ja märksa asjalikumat muusikat, kui pelgalt naiste püünisesse püüdmiseks (tantsu)poppi tegev meeskond?
Grupi märtsis ilmunud kaheksas stuudioalbum sellele päris ühest vastust ei annagi. Ponnistatud on üksjagu, kuid lõpptulemus kiidukoori väärt pole. Tuntud briti muusikakriitik, kes antud tööd rahuldavaks hindab, on tabavalt lausunud : "piisavalt hea, et laiemaid masse huvitada ja samasugune nagu nad põhimõtteliselt alati olnud on".
Jah, huvi Take Thati uuemagi loomingu vastu on saareriigi kodanikel (ja tegelikult mujalgi Euroopas) säilinud. Kuidas muidu oleks "Wonderland" pliksti-plaksti kerkinud UK Albums Chartil teiseks.
Praegu triona tegutseva Take Thati liidriks on põhilaulja ja klahvpillimängija Gary Barlow, kes on ühtlasi peamiseks lugudekirjutajaks. Kuigi tegelikult nii Mark Owen kui ka Howard Donald samuti vokalistideks märgitakse, on nende koormus lauljatena ikkagi väiksem.
"Wonderlandi" vaieldamatult parimaks, atraktiivsemaks looks võib pidada siit esiksinglina ilmutatud "Giants". See on tore tujutõstja, ilusa meloodiaga pealekauba. Teine singlitest, "New Day", enam sedavõrd löövaks ei osutu. Kuid näiteks muusikat ülistavast  nimiloost tunduvalt etem.
Esile saab tõsta "Superstar´igi", kohati kisub lausa rokkivaks selliseks!
Albumist on lisaks standardformaadile saadaval superdisainiga luksuslik väljaanne. Fännidele on see kindlasti kohustuslik, kuna plaat sisaldab koguni nelja lisalugu ja keerleb mängijal pea tunni jagu. Üks nendest neljast, "Cry", on tegelikult inglise trummi ja bassi duo Sigma lugu, kuid selles teeb kaasa ka Take That.

Hinne: 6/10

Ülo Külm

 

0 kommentaari Lisa kommentaar