Kõikvõimalikud suured aastalõpupeod ja -pralled on varsti tulemas. Nende juurde kuuluvad kindlasti kergesti kaasalauldavad rahva poolt armastatud eestikeelsed muusikapalad, mida seltskonna valdav enamus peast teab.
Kuigi taolist üldrahvalikku mõõdet kodumaist popmuusikat on kokkuvõttes plaatidele juba väga palju salvestatud, miks mitte siiski üks järjekordne säärane kogumik ostuhuvi testimiseks turule paisata.
Albumi taoline paljulubav ja peibutav nimetus paneb ehk õlgu kehitama, kuid igal juhul on sisu rahvalik. Heas mõttes rahvalik. Siia on mahutatud koguni kakskümmend lugu, täpselt samavõrra on esitajaidki. Nad on põhiliselt "teenelised" rahvalemmikud ammustest aegadest, kuid lisaks on toodud täiendavalt mõned noorema generatsiooni soosikud.
Avanumber tuleb bändilt Kalevimehed, kellest senini midagi kuulnudki polnud. Aga tüübid üritavad vähemalt ajakohaste naljadega välja tulla. Nad on teinud loo ei kellestki muust, kui meie ekspresidendi Toomas Hendrik Ilvese kaasast Ieva Kupcest...
Edasi tulevad ridamisi tõepoolest sellised vanad head tuttavad, ülipopid palad nagu näiteks Apelsini "Mootorratta lugu", Mati Nuude "Jambalaya", Vello Orumetsa "Miniseelik", Oleg Sõle "Tore öö".
Ühel lugudest on veel eriliselt põnev maik juures, kuna see oli oma valmimisajal, Nõukogude ajal, mäletamist mööda, üldse keelatud lugude nimekirjas. Tegemist on artist Joel Steinfeldtiga ja looga "Mägra maja".
Alati positiivset emotsiooni pakkuv Hovery Covery tuleb välja nende repertuaari vaieldamatu pärliga "Ära jahtu" ja väga priimalt toimib kompott "Eesti popurrii", esitajateks Rahvusmeeskoori lauljad.
Tänase riikliku alkoholipoliitikaga, õigemini suurte plaanidega selles valdkonnas võiks sobitada aga Seelikuküttide humoorika loo "Põhjuseta ma ei joo".
Kogumikult ei puudu - selge see - absoluutne superlööklaul "Saaremaa valss". Algselt laulis seda unustamatu ja unustamatult Georg Ots, siin Toomas Anni.
Hinne: 7/10
Ülo Külm