horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsiseturundustestidusutlusedveebi eksklusiiv

Teistmoodi pilk toimetulekule – naisettevõtlus Ghanas

„Kui koolitad meest, harid ühte inimest. Kui koolitad naist, harid tervet peret.“ Nii ütleb Ghana vanasõna.

Sel sügisel oli mul põnev võimalus osaleda mitmel naisettevõtjate pärastlõunal Põhja-Ghanas, Kongo külas.
Olin Kongos koos MTÜ Mondo juhtidega, kelle panus sellesse, et seal piirkonnas naistel tööd ja teenistust jaguks, on pehmelt öeldes hindamatu.
Üks kohaliku elu alustalasid on põllundus. Turul müüdava järgi on sagedased kasvatamisartiklid teravili, tomatid, sibulad, porgandid, jamss, bataat... Banaanid ja plantaanid kasvavad puu otsas, apelsinid samuti. Banaani tunneme kõik, plantaani valmistatakse ja süüakse umbes nagu kartulit. Turul müüdavad apelsinid on rohekad, aga väga maitsvad.
Põldu harida saab siis, kui on vett. Vett on vihmahooajal, näiteks augustist oktoobrini ja... Meie satume Ghanasse heal ajal – vihmaperiood on läbi, sellega kaasnevad tormid ka, aga veel pole liiga kuiv. Savann näitab veel rohelist nägu, ehkki iga päevaga muutub see kollakaspruunimaks. Lõpuks läheb täitsa pruuniks, aga selleks ajaks oleme meie juba Eestis ja püüame lörtsi ja külmaga ära harjuda.
Põllunduses eristuvad meeste- ja naistetööd. Mehed harivad maad, naised kasvatavad taimi – külvavad, rohivad, koristavad saagi.
Esmapilgul loogiline jaotus lööb nõrgemaid sama valusalt, nagu liigranged soorollid kõikjal mujalgi. Kui meest pole, kipub nälg majja. Mitte, et kohalik naine nõrk oleks, aga maaharimisriistad kuuluvad meestele.
Eriti ränk on leskede olukord. Lesel on sisuliselt kolm kehva valikut. Esimene on jääda pärandvaraks mõnele mehe sugulasele. Teine on lahkuda ja jätta oma lapsed pärandvaraks. Kolmas on valida lesestaatus ja püüda hakkama saada. Ilma põllundustööriistadeta ja lootusega, et keegi aitab maa üles harida.
Isegi kui õnnestub abi leida, ei toida ahtakesed põllulapid peret aastaringselt ära. Hari palju harid, mustemaks see punakas muld ei muutu. Väeta palju väetad, orgaanilise väetise tootlikkusel on omad piirid. Tegevuses on kits, kana ja töökas perenaine ise, aga mulla rammusamaks muutmiseks kipub ikka väheks jääma.
Novembrist maini on kuiv. Tuleb leida muid vahendeid raha teenimiseks ja ellujäämiseks.

Kaubandus ja korvipunumine
Suureks abiks on naisettevõtlus. Riik on teinud ühisettevõtte loomise küllalt kergeks – maksudeks tuleb aastas maksta viis kohalikku raha, cedit. Meie vääringus on ühistu aastaseks maksukoormuseks üks euro.
Kuival ajal on ettevõtlus ainsaks võimaluseks mõnigi cedi juurde teenida. Ghana lõuna- ja keskosa on paremal järjel kui põhi. Jõukamatel aladel saab kaaluda müügi- ja tootmistöö vahel. Müügitöö võib tähendada näiteks seda, et vannitäis joogipudeleid või suupisteid tõstetakse pealaele ning jalutatakse maanteel või linnatänavail sõitvate autode vahel, pakkudes autos istujaile oma kaupa. Pakutakse ka kangaid, kodutekstiili... Mida iganes! Palju nad teenivad, on siinkirjutajale teadmata.
Põhjas pole piisavalt ostjaid. Ka käiks suur kaubitsemistegevus vanematele naistele ilmselgelt üle jõu.
Kongo küla naised on – märkimisväärselt suurel määral Mondo eestvedajate abiga – loonud korvipunujate ühistu ja sheavõitootjate ühistu.
Korvipunujate eesotsas on Rose. Ehkki Põhja-Ghanas Bolgatanga ümbruses, kus me viibime, on korvipunumine väga levinud, polnud enne Rose´i tulekut Kongos ühtki korvipunumisoskustega naist. Eakas lesk Rose abiellus Kongosse ning tõi kaasa oma oskused, õpetades neid lahkelt teistelegi.
Mondo aitas äri alustada ja kontakte luua. Nagu öeldud, ühistu loomine ülemäära keerukas ega kulukas ei ole.
Loomulikult peab ühistu hakkama saama tavapäraste ettevõtluskulutustega – materjalid, ruum, elekter, sidekulud ning töötajate palgad.
Kui tööd on, st tellimusi jagub, teenib korvipunuja kuus 200-250 cedit juurde. Arvestades seda, et odava lõuna võib turult cediga kätte saada, on see kohalikes oludes kõva sõna. (Kui ma turul käisin, ostsin endale ja oma teekaaslasele lõunasöögiks kenkeportsud (teraviljapuder banaanilehes), neli apelsini ja väikese ämbritäie tomateid. Selline lõuna kahele maksis kolm cedit. Eesti mõistes sõime viiesendist apelsini.)
Korvinaised on valinud eneste hulgast laekuri, kes tegeleb rahaga, samuti tema assistendi, et vastutus jagatud oleks. Meie mõistes on tegu raamatupidamisosakonnaga. Ilusatel punutud korvidel on nahast sangad – need tuleb tellida Bolgatanga meistritelt ning ka selle eest maksmiseks kulub raha.

Sheavõi algab pähklitest...
Sheavõi-naisi juhib Suzie, kellel on olemas ettevõtluskogemus veskiemandana. Rose´iga võrreldes on ta noorem, enesekindlam ning väärtustab väga tootmist ja turustamist kui protsesse.
Sheavõi tootmine on hulk päris raskeid töid. Tootmise alguseks on pähklid, mida tuleb pisut kuivatada. Loomulikult ka hoolikalt sorteerida, sest kui pähklil on hallitust, tõstetakse see kõrvale.
Siis tuleb pähklid purustada. Arhailiselt tehti seda kivi abil ning täpselt selle tehnoloogiaga alustas ka Suzie juhitud ühistu. Hiljem, kui – taas Mondo abiga! – soetati pähklite purustamise masin, oli naiste rõõm piiritu. Mõelda vaid – ämber pähkleid korraga! Liiatigi tagab masin pähklite suurema puhtusastme, kivi küljest tuleb paratamatult ka tolmu.
Pähklipuru röstitakse. Selleks on tootmiskoja õuel lõkkekoht ja katel. Omaette teema on küttepuudega. Ressurss on piiratud ning vaja on istutada ka uusi puid. Konkreetselt selles ühistus on olnud puudekasvatusega ka probleeme – eestlaste toel saadi istikud, need aga surid välja, sest ühistu liikmeid ei saanud kokkuleppele, kes täpselt neid kastma peab. Ja kas kaugemalt tulijad peavad kastma sama palju kui lähemalt käijad, kel tulevikus puudest rohkem rõõmu on...? Olles Eestiski nii mõndagi äritüli lähedalt näinud, on äratundmiskurbust omajagu.

... ja nõuab tublisti füüsilist tööd
Röstitud pähklimass kuivatatakse ja purustatakse peeneks pulbriks. See segatakse veega.
Pähklipuruleotis peab mõned päevad laagerduma ning siis algab segamine. Ikka puust mõladega, ühes alumiiniumkausis ja teises alumiiniumkausis. Segada tuleb palju tunde järjest, kuni tumepruuni massi pinnale ilmub valge vaht. See korjatakse ära – sheavõi on valmis. Kui tumepruun aines liiga raskelt vahtu läheb, võib natuke valmis võid juurde panna, nii-öelda eeskujuks.
Kongo sheavõinaised pakendavad oma toodangu kilekottidesse ning ekspordiartikkel on valmis.
Sheavõi on hea asi – toidab ja niisutab nahka, kaitseb liigse kuuma ja liigse külma eest. Vähendab kortse, ennetab rasedusarme... On looduslik ja puhas ning selle ostmisega on võimalik toetada tootjate elu-olu ning väärtustada ettevõtlust nendeski maailmanurkades, kuhu me iga päev ei satu.
Sisseoste tehes tasuks aga huvi tunda, kas ja mis viisil tarneahela lõpp ehk siinne müüja on seotud tarneahela alguse ehk tootjate endiga. Kas nemad on töö eest tasu saanud?
Sheavõid saab osta ka Mondost ning siinkirjutaja lubab enesele erandkorras selget ja kinnimaksmata ostusoovitust – siin võib olla kindel, et kohalikud tootjad on tasu saanud. Tegelikult rohkemgi, just Mondo toel saadi tootmisruumi elekter ning osteti pähklipurustusmasin.
Sheavõinaised teenivad päevas 10-15 cedit, sõltuvalt päeva pikkusest. Töö pole kerge, kuid 15 cedit on päevapalk, mida teenivad – kuud päevadeks jagades – ka näiteks noored õpetajad.
2015. aasta oli sheavõitootjatele murranguline. Tänu eestlastest ettevõtlusnõustajatele õnnestus neil taotleda sertifikaat, mis võimaldab toodangut müüa ka rahvusvahelise turule.

Ja nii palju elurõõmu!
Loen oma lugu üle ning tõden, et raske töö ja napi raha kokkulugemine võib jätta Kongo küla igapäevaelust pisut trööstitu mulje.
Muidugi võib seda nii ka vaadelda, ent kohapeal olles on see siiski väga vale lähenemine. Nii palju elurõõmu, soojust, kallistusi, kogu südamest öeldud palvesõnu, tähelepanu, tantsu, laulu ja naeru, kui mulle langes osaks Kongo naisettevõtjatega suheldes, ei ole ma kogenud kusagil mujal. Ja see on imeline kogemus, mille jagamiseks kahjuks sõnad veidi napiks jäävad.
Imetlusväärne on ka emade ja laste kooslus. Väikesed lapsed kuuluvad peamiselt ema külge – kui para­jasti tissi ei saa, on nad kandelinaga ema seljale seotud. Nuttu ja jonni seal ei kuule, ehkki päike lõõskab palavalt, juua on napilt ja toit on mõnevõrre vähem variatsioonirikas kui meie oma. Nutiseadmetega lapsi ei lõbustata, küll aga on külaelu kõigile uudishimulikele silmadele lahti ning lastel on vaba voli käia igal pool.
Depressioon ja hingelised ängid on kusagil kaugel. Kongo naistel tuleb rabada tööd, et hing endal ja perel sees püsiks, muretsemiseks ei ole aegagi. Tööd saadab sageli laulmine.
Ürgmälu kusagil kõigi teadvusekihtide all nuhutab ninaga. Midagi tuleb tuttav ette...

Anne-Mari Alver

2 kommentaari Lisa kommentaar
  
james evans 01.08.2018 02:00
Oleme rahvusvaheline laenupank, anname laenud üksikisikutele ja ettevõtetele Lähis-Idas, Aasias, Euroopas ja Põhja-Aafrikas. Pakume laenu liike nagu isiklik laen, äri- / investeerimislaen, auto laen, võlgade konsolideerimise laen ja õppelaen 18 aastastele ja vanematele. anname välja laenud vähemalt 5000 USA dollarit, mille tagasimaksetähtaeg on 1 aasta kuni 25 aastat. huvitatud peaksid võtma meiega ühendust e-posti aadressi @ heartlandfingrp@gmail.com või WhatsAafi kaudu numbri järgi: +1 (202) 922-8783
amira 13.01.2018 11:44
kongo näitel on sama raske elu ,nagu Eestis üksikutel,muide väga rõõmsa meelsed on kongo naised,ja väga oma pärane loodus.