horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsisuturundussuhtedtestidusutlusedveebi eksklusiiv

The Chainsmokers, "Sick Boy", Disruptor/Columbia

The Chainsmokers on Ameerikast, New York Cityst, pärit DJ/produktsiooniduo, kuhu kuuluvad Axel Pall ja Andrew Taggart. Kontsertidel-tuuridel-videotetegemisel tõsi saavad nad täiendust, lisandub ka trummar Matt McGuire.

Tegutsemist alustasid nad seitsme aasta eest, 2012. aastal. Natuke hiljem said kuulsaks lauluga "Selfie". Debüüt lühiplaat, EP "Bouquet" ilmutati aastal 2015. Sealt leiab muuhulgas menuloo "Roses", mis murdis ennast US Billboardi edetabelisse.
2017 sai The Chainsmokers maha oma esikalbumiga "Memories...Do Not Open", mis üsna soojalt vastu võeti. Vahest küll mitte niivõrd kriitikute, kui just rahva poolt. Samal aastal esines duo Eestis, Pärnus Weekend Festivalil.
Muide The Chainsmokers on senise karjääri jooksul suutnud võita hulgaliselt tähtsaid muusikaauhindu, sealhulgas koguni Grammy Award´i kategoorias Best Dance Recording, parim tantsuloo lindistus.
The Chainsmokers kokkuvõttes siiski rabavalt originaalne tiim pole. Ta meenutab üldjoontes mõnda edukamat tüüpilist poistebändi, kes võluvad masse kindlasti eelkõige ilusate meloodiatega.
Eelmise aasta detsembris väljastatud "Sick Boy" on erakordne seetõttu, et kõik kümme lugu on eranditult eraldi singlitenagi ilmutatud. Ühesõnaga album on otsast otsani lööklauludest pungil. Mängijal keerleb plaat aga õige natuke üle poole tunni...
Laias laastus võetuna sõelub The Chainsmokers muusikaliselt endiselt kusagil EDM, popi, elektropopi ja indie lõpututel väljadel.
Taggart kinnitabki seda eri stiilide ühtlaselt mõnusaks kokteiliks segamist: "Meie muusikas kohtuvad indie, popmuusika, tantsumuusika ja hip-hop".
Mõjutatud on nad paljudest artistidest, näiteks Pharrell Williamsist ja Linkin Park´ist. Inspiratsiooni on lisaks andnud Blink-182 ja Taylor Swift.
Duo omapäraks on vahest seegi, et lood kirjutatakse ja produtseeritakse põhiliselt ise, kuid nende esitamiseks kaasatakse palju külalislauljad. Nüüdki.
Kusjuures huvitav tähelepanek. Just need lood, kus domineerivad naislauljad, on ülejäänutest oluliselt paremad.
Kelsea Ballerini näitab talenti palas "This Feeling", Emily Warren teeb kaasa "Side Effects´is" ja Winona Oak albumi ühes parimas loos, eriti mõnusalt väljajoonistuva rütmiga "Hope".

Hinne: 6/10

Ülo Külm

 

0 kommentaari Lisa kommentaar