horoskoopkuum videomüstilised loodmuusikanipid ja toitsaatusedsiseturundustestidusutlusedveebi eksklusiiv

The Script, "Freedom Child", Sony Music

The Script on Iiri rokkbänd, mis moodustati aastal 2008 Dublinis. Mõni aeg hiljem, õigemini pärast korraliku plaadilepingu saamist, kolisid nad ära Londonisse.

Punti kuuluvad Danny O´Donoghue (laul, klahvpillid, klaver, kitarr), Mark Sheehan (kitarr, vokaal) ja Glen Power (trummid, löökriistad, taustvokaalid).
Nende muusikat on muide kasutatud paljudes teleprogrammides nagu näiteks "Waterloo Road", "EastEnders", "Made In Chelsea" ja "The Vampire Diaries".
Kümneaastase eksistentsi jooksul on The Scripti muusikaauhindade jagamisel korduvalt tunnustatud.
Septembri esimesel päeval ilmunud "Freedom Child" on trio viies stuudioalbum. Vahe eelmisega - "No Sound Without Silence" - tervelt kolm aastat. Uut plaati lindistati aastatel 2016 - 2017.
Ütelus "Kaua tehtud kaunikene" ei pea seegi kord paika. Kuigi paljud kriitikud üle ilma on siiski kaunis leebelt ennast väljendanud, nentides lihtsalt, et "Freedom Child" pole just The Scripti paremaid albumeid. Üheks põhjenduseks tuuakse siinkohal sedagi, et ainumatki tõelist pärli, internatsionaalset löögijõulist hitti, siit välja ei kooru. Juurde lisaks, et kogu trio toimetamine mõjub kuidagi liiga tavalisena, liialt tüüpilisena või on nendega analoogseid bände viimastel aegadel lihtsalt tüütuseni paljuvõitu saanud.
Õigus ta muidugi on, et lööklaulud tõesti puuduvad. Sest isegi särtsum ja huvitavam esiksingel "Rain" ei kujuta endast ju tegelikult mitte midagi erilist.
Eraldi n.ö. promosingliteks on arvatud veel "Written In The Scars" ja "Love Not Lovers".
Muusikaliselt on kogu see sigri-migri segum üldse määratlematu, üksjagu laialihajuv. Määratleda püüdes on siin pop rock, electronic rock, pop punk, power pop, lihtsalt tantsukas. Ühesõnaga mida iganes.
Ja nõksuke päevapoliitikatki on nad osanud oma esitustesse sisse toppida. Nimetagem lugu "Divided States Of America". Kui USA-s viimati presidenti valiti, siis juhtusid bändiliikmed samal ajal selles riigis viibima. Tegid huvitavaid tähelepanekuid superriigi lõhenemisest, õigemini jagunemisest kahte leeri. Piltlikult öeldes tavaline suitsumüüja võis olla näiteks demokraat, temalt suitsu ostnu aga hoopis tuline Trumpi pooldaja. Olgu laulusõnadega kuidas on, kuid kahtlemata jääb "Divided States Of America" loona siin üheks parimaks.
Hoolimata pigem keskpärasusest, ronis "Freedom Child" ettearvatult Iiri albumite, šoti albumite ja Suurbritannia albumite edetabelis vaevatult esikohale.

Hinne: 6/10

Ülo Külm

 

0 kommentaari Lisa kommentaar